/nginx/o/2008/03/15/26442t1h21e9.jpg)
Kas te teate, kes ja kuidas tegi otsuse alustada sõjalist invasiooni suveräänse Gruusia vastu?
Marko Mihkelson: kes andis käsu rünnata Gruusiat?
/nginx/o/2017/07/18/6904901t1h61a0.jpg)
19. august 2008, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1993. aasta detsembrist kehtiva Venemaa põhiseaduse paragrahv 102 lõige 1 punkt d) ütleb konkreetselt: loa relvajõudude kasutamiseks väljaspool Vene Föderatsiooni territooriumi annab parlamendi ülemkoda - Föderatsiooninõukogu. Kas selline luba on antud? Nagu võib veenduda Vene parlamendi ülemkoja koduleheküljelt, siis ei. Seega pole liialdatud, kui arvata, et Venemaa president Dmitri Medvedev rikkus Gruusiasse vägesid saates oma riigi põhiseadust.
Tegelikult on see kahjuks ilmne kinnitus sellest, kui ebademokraatlikud, salajased ja ettearvamatud on tänase Venemaa otsustusmehhanismid. Avaliku retoorika põhjal tegi esimese sõjakuulutuse peaminister Vladimir Putin. Talle järgnes samasisulise avaldusega president Dmitri Medvedev.
Me ei tea, kas üldse või kui, siis millal ja milline kogu (näiteks julgeolekunõukogu) invasiooni otsuse tegi. 1994. aastal oma riigi raames Tšetšeeniasse vägesid suunanud president Boriss Jeltsin pidi toona läbi käima vähemalt julgeolekunõukogu istungi. Nüüd aga oli tegemist iseseisva riigiga, milleks vaja põhiseaduse järgi ka parlamendi otsust.
Küll on aga ilmne, et Venemaa relvajõud olid valmis kiireks sisenemiseks Gruusia territooriumile. Invasioon leidis aset vähem kui ööpäev pärast väidetava ajendi tekkimist.
Üleüldse on president Medvedev Gruusia sündmuste taustal muutunud president Putini selgeks varjuks. Tuleb meeles pidada, et mõned päevad hiljem Medvedev teatas sõjalise operatsiooni lõpust ning veel eile, et Vene väed hakkavad Gruusia territooriumilt lahkuma. Tegelikkus räägib aga hoopis muud keelt.
Kohe pärast presidendiks valimist rääkis Medvedev õigusriikluse tugevdamisest Venemaal. Kahjuks polnud see veenev siis ega ka nüüd, kui riigipea ise põhiseaduse sätetest ei hooli. Konstitutsioonikohtu arvamus rünnaku õiguspärasusest kõlab pigem tellituna kui sõltumatuna.
Marko Mihkelsoni arvamuslugu pärineb tema blogist.