/nginx/o/2008/08/19/66762t1h4afd.jpg)
Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Evelyn Sepp leiab, et seadusemuudatusega, mis lubaks trahvida kaamera abil tuvastatud kihutavate autode omanikke, asendatakse liiklusohutuse tagamine riigitulude teenimisega.
Sepp pole kiiruskaamerate rakendamise uue korraga nõus
/nginx/o/2011/06/07/617278t1hd8dc.jpg)
19. august 2008, 15:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sepp märkis kalev.ee’le, et valitsuse välja pakutud esialgne lahendus nägi sisuliselt ette olukorda, kus politsei hakkaks saatma kopsakaid trahvinõudeid ligikaudu 200 inimesele päevas, kuid seejuures ei peaks nad enam kindlaks tegema seda, kes istus roolis ja kes ületas kiirust.
Uue korra järgi hakatakse Sepa sõnul tuvastama autot, millega kiirust ületati ning trahvikviitung saadetakse automaatselt auto omanikule. «Praegu kasutatakse kaamerapilte täiendava tõendina isiku tuvastamisel, sest tegeletakse siiski kurjategijate, mitte auto omanikega,» nentis ta.
«Vaidlus käib selle üle, kas Eesti õigussüsteem peaks võimaldama karistada inimest ilma tema isikut kindlaks tegemata, ehk siis koormama auto omanikku kusagil keskmise kuupalgani ulatuva trahviga vaid selle pärast, et tema autoga sõitis keegi, kes ületas kiirust,» ütles Sepp.