Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Andres Võrk: ühe vitsaga tööaega lühendada ei tohiks

Andres Võrk FOTO: Peeter Langovits

Praxise analüütik Andres Võrk ütles Vikerraadio «Reporteritunnile», et kuigi osaajaga töötamine ja lühemad töönädalad on tervitatav mõte, ei tohiks neid läbi suruda jõumeetodil.


Võrk sõnas, et töönädala lühendamise ühe argumendina on toodud selle mõju töötuse vähenemisele. «Selle võrra, mis inimesed vähem tööd teevad, saavad töötud tööd. Praktikas ei ole see argument kinnitust leidnud. Inimesed on erinevad ja ei ole ole praegused töötajad nii lihtsalt asendatavad praeguste töötutega.»

Veel võib sellega kaasneda oht, et firmad paiknevad ümber ja otsivad kohti, kus töönädalad on pikemad. Seega ei ole töötuse vähendamise argument Võrgu sõnul eriti vettpidav.

Teine argumendi kohaselt kaitseks riik selle sammuga töötajat, sest tavaliselt on töötaja tööturul nõrgem osapool. «See on veidi maailmavaateline küsimus, et kas riigi sekkumine on mõistlik, sest tööjõud on ju inimese omand ning miks peaks riik panema mingisuguseid piiranguid. Eriti olukorras, kui tahame, et Eesti inimesed oleksid ettevõtlikud ja annaksid ise endale tööd. Hakata nüüd töönädala pikkust piirama, tundub ebamõistlik,» arutles Võrk.

Kõige tõsisem argument on tema hinnangul aga see, et lühem töönädal võib kaasa tuua produktiivsutse tõusu ja töö kvaliteedi tõusu. «Me kõik ootame reede pärastlõunal, et millel see töönädal ükskord läbi saaks,» ütles Võrk. Tema sõnutsi näitavad ka uuringud, et lühem töönädal võib tõsta töö kvaliteeti ja tõsta tööjõu produktiivsust. «Kuid uuringud näitavad ka seda, et see on väga firma- ja ametispetsiifiline. See võib sobida osadele, kuid kindlasti mitte kõikide töökohtade puhul. Seega ei ole ühe vitsaga lähenemine mõistlik.»

Võrk lisas, et kui vaadata Euroopat, siis tüüpiline töönädala on 40 või 38 tundi ja üksik erand on Prantsusmaa 35 tunniga. Tegelike töötundide arv on Euroopas 38-42.

«Kui räägitakse, et eestlased võrreldes teiste Euroopa riikidega töötavad palju, siis see ei tule mitte niivõrd töönädala pikkusest, vaid sellest, et meie korraline puhkus ja riigipühade arv on suhteliselt väike. Seega aasta lõikes on eestlased ühed kõige enam töötavad Euroopas.»

Ta nentis siiski, et kui rääkida pensioniea tõusust ja töötavatest eakatest, siis on osaajaga töötamine ja lühemad töönädalad kindlasti väga tervitatavad. «Siin aga ei peaks kindlasti seda reguleerima ühtselt lühema töönädalaga, vaid üritama muid viise osaajaga töötamiseks.»

Tagasi üles
Back