Juhtkiri: maikuu mütoloogiad

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Urmas Nemvalts

Eile tähistasid lääneriigid 69 aasta möödumist Teise maailmasõja lahingute lõpust Euroopa­s. Mälestusüritused toimusid ka Eestis. Tallinnas Maarjamäe mälestusväljakul asetas valitsuse esindaja pärjad sõjas langenute hauatähistele ning kaitseväelased viisid pärjad ka punaarmeelaste hauatähisele kaitseväe kalmistul ja natsiohvrite mälestusmärgile Rahumäe juudi kalmistul.

Arvestades suure sõja lõppemisest mööda läinud aastakümneid, on kõigiti kohane, et see päev kuulubki sõjaohvrite ja langenute vaiksele meenutamisele. Sõja lõpu meenutamist ei tuleks dramatiseerida, kasutada valimiskampaaniates või lihtsalt päevapoliitilistel eesmärkidel. Paraku on ümbritsev rahvusvaheline elu veidi keerulisem ning seetõttu näeme pea igal aastal, seekord aga veel teravamaltki, kuidas 8. ja 9. mai rakendatakse ka tänapäevaste suurriiklike ambitsioonide vankrit vedama.

Venemaal, kus Teisest maailmasõjast on tehtud ajaloosündmuse kõrval see mütoloogiline allikas, millest igal võimalikul hetkel saab kaasaja puudujääke mineviku sära ja kuulsusega üle valada, toimub täna Moskvas suurejooneline paraad. Võimalik, et näeme seal ka midagi nendest lavastus­elementidest, mis Sotši olümpiamängude avatseremoonial kõrvale tuli jätta. Kui uskuda Vene meedias avaldatud spekulatsioone, võib president Vladimir Putin pärast Moskva võiduparaadi lõppu lennata Sevastopolisse Venemaa poolt okupeeritud Krimmi, et tähistada 9. maid ka selles sõja ajal ränki lahinguid tunda saanud linnas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles