Esialgsetel andmetel vähenes Eesti SKT tänavu esimeses kvartalis võrreldes mullusega 1,9 protsenti. Üldtuntud reegli järgi võib majanduslangusest kõnelda siis, kui majandus on kahanenud kaks kvartalit järjest. Pelgalt jaanuari-märtsi põhjal veel liigsesse pessimismi ei tuleks langeda, kuid samas on selge, et need, kes pidasid näiteks rahandusministeeriumi poolt tänavu kahe protsendini kärbitud kasvuprognoosi ikka ülearu optimistlikuks, said nüüd oma seisukohale ühe argumendi juurde.
Tellijale
Juhtkiri: närb majandustalv
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskasvu näitaja pole muidugi mingi ainuvõimalik tõde selle kohta, kas inimestel Eestis läheb parajasti hästi või halvasti. Et meil oli talv üpris soe ja energiatootmine seetõttu väiksem, mõjub see majandusnäitajatele pärssivalt, ent tegelikult ju enamik inimesi hoopis rõõmustas väiksema küttearve üle. Kui asi oleks vaid soojas talves, võiksime nalja heita statistika üle, mis ei võta arvesse päikesest soojaks köetud tube.