Kus suitsu, seal Meikar

Urve Eslas
, Postimehe arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Klassikutel on õigus: kõik, millele me loota saame, on vahendid ja hea õnn. Kui vahendeid eriti ei ole, jääb ainult õnn. Silver Meikarile kampaania tegemiseks annetatud Volkswagen on jälle üle kuumenenud ja ajab jõudsasti tossu välja. «Isegi kaugele jõudsime,» ütleb Gea Kangilaski stoiliselt. «Pole midagi,» ütleb Silver Meikar, «küll tullakse appi.» Ja tullaksegi.
Klassikutel on õigus: kõik, millele me loota saame, on vahendid ja hea õnn. Kui vahendeid eriti ei ole, jääb ainult õnn. Silver Meikarile kampaania tegemiseks annetatud Volkswagen on jälle üle kuumenenud ja ajab jõudsasti tossu välja. «Isegi kaugele jõudsime,» ütleb Gea Kangilaski stoiliselt. «Pole midagi,» ütleb Silver Meikar, «küll tullakse appi.» Ja tullaksegi. Foto: Erakogu

Täitsa lõpp, ütleb Meikar ja kargab bussiuksest välja. Vana Volkswagen on jälle paksu tossu täis.

Annetusena saadud mikrobuss, Meikari Bussi Riotiks ristitud kampaania sõiduvahend on mootoririhma jälle kuhugi Saaremaa teedele kaotanud ning kui veepaagilt kork pealt keerata, lendab mootorist taeva poole paras kogus keevat vett. Veidi kõrvetada saanud Meikar urgitseb mootori kallal, aga mingi jubin, mis tuleks kätte saada, on kruvidega kõvasti kinni.

«Noh, isegi kaugele jõudsime,» ütleb aktivist Gea bussi tagaistmel stoiliselt ja hakkab magamiskotti lahti pakkima. «Pole midagi,» ütleb Meikar, «küll tullakse appi.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles