Kuidas sõita rattarallit?

Mis on siin pildil valesti? Sõitjad tunamullusel Tartu rattarallil. Kas näete, kuidas esimesed väntavad enam-vähem üksteise tuules, aga tagapool sõidetakse suurte vahedega, teineteisest eemale hoides? Nii kaob enamik grupisõidu kasulikust efektist. Foto: Margus Ansu

Mõned väärt nõuanded, mis moodi homsel Eesti suurimal rahvarattavõistlusel edukalt ja valutult hakkama saada.

Mulle ei meeldinud see, mida täpselt nädal tagasi Palamuse lähedal Lutsu-mail nägin. Lätlased väntasid 110 km pikkusel Jõgeva rattarallil suure grupi eesotsas vastutuult hirmsa kiirusega, 50 km/h, ja nii 20 km jutti, kuni saavutasid esimesel raskel tõusul oma tahtmise: punt lagunes tükkideks. Lihtsurelikest ratturid jäid palgalistest pedaalijatest ühekaupa maha. Mina nende seas.

Järgmise 6–7 km jooksul, enne Palamusele jõudmist, said peagrupist pudenenud tosinkond sõitjat kokku ning moodustasid omaette väikse pundi. Jalgratturite keeles kutsutakse selliseid moodustisi gruppetto’ks. Koos on alati lihtsam sõita kui üksinda rassida – aga selleks tuleb teha koostööd. Ja seda ma ei näinud. Igaüks sõitis nii, nagu heaks arvas: kes kiirendas, kes püüdis hambad ristis teistel sabas püsida; kes hoidis teel vasakule, kes paremale. Mõttetu sahmimine!