Valitsus otsustas tänasel istungil muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, et tagada valdadele ja linnadele ning erakoolide pidajatele koolilõuna kulude katmiseks toetust lisaks põhiharidust omandavatele õpilastele ka keskharidust omandavatele õpilastele.
Eelnõu kindlustaks 22 000 gümnasistile alates 1. jaanuarist 2015 vähemalt ühe sooja lõuna päevas. Praegu toetab riik õpilaste koolilõunat põhikoolis ning kutsekeskhariduse tasemel.
Koolilõuna toetuse andmisel lähtutakse põhiharidust omandavate õpilaste arvust ja arvestuslikust koolilõuna maksumusest ühe õpilase kohta. Arvestuslikuks koolilõuna maksumuseks on 0,78 eurot õpilase kohta. Raha jaotamisel võetakse aluseks õpilaste arv eelmise aasta 10. novembri seisuga ning toetust arvestatakse 175 koolipäevaks kalendriaastas.
Koduõppel olevate õpilaste eest koolilõuna toetust ei arvestata.
Eelnõu rakendamine lisab riigieelarvesse ligi 3,1 miljonit eurot täiendavaid kulusid.
Haridusminister Jevgeni Ossinovski ütles, et mitmed omavalitsused tagavad juba praegu oma kulul gümnasistidele tasuta koolitoidu. «Eelnõu aitaks seda teha ka kõigil teistel koolipidajatel,» sõnas minister.
Eelnõu on seotud valitsuse tegevusprogrammiga, mille üheks eesmärgiks on laiendada koolilõuna toetuse maksmist lisaks põhikooli õppureile ka gümnaasiumiõpilastele.
Haridusseaduse kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks tagada oma halduspiirkonna munitsipaalharidusasutuste majanduslik teenindamine ja finantseerimine ning õpilaste õppetöö ajal toitlustamine.
Käesoleva aasta jaanuaris avaldas statistikaamet kogumiku «Laste heaolu», millest nähtub, et 2011. aastal elas Eestis suhtelises vaesuses 17 protsenti ja absoluutses vaesuses 9,5 protsenti lastest. Kuna vaesus mõjutab väga paljude laste igapäevast toimetulekut, siis on äärmiselt oluline tagada igale koolilapsele vähemalt üks soe toidukord päevas. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusega nähti 1. septembrist 2002. a riigi poolt valdadele ja linnadele ette koolilõuna kulude katmiseks toetus 1.–4. klassi õpilaste osas ja 1. jaanuarist 2006. a tervikuna põhiharidust omandavate (s.o 1. – 9. klassi) õpilaste osas.