Mats võtab mütsi maha küll, siis seisab see tal põues. See sünnib toas, kirikus, kuid mitte mõisaõues. Need Ado Reinvaldi lauluread annavad aimu talumehe uhkusest olla eestlane ja ka tema viisakusest ülemöödunud sajandi tagumises pooles. Kuid mütsi kandmine ning õigel ajal ja õiges kohas pea paljastamine on viisakuse üks väljapaistvaimaid avaldusi ka meie päevil. Müts on pea asi ja ühtaegu peaasi.