Üks aasta Snowdenist. Kas usaldus on remonditav?

Foto: Corbis / Scanpix

Sel nädalal möödub aasta Edward Snowdeni paljastusest, et Ameerika Ühendriikide luureagentuur NSA jälgib kõiki. Urve Eslas osales Stockholmi internetifoorumil ja analüüsib, kuidas on see teadmine aastaga maailma muutnud.

Olgu teiste valitsuste järele luuramisega kuidas on (seda ju luurajad teevadki, kas pole?), kuid teadmine, et USA on kasutanud luurevõimekust omaenda (ja teiste riikide) lihtsate kodanike vastu, oli veidi liiga palju selleks, et seda vaikides alla neelata. Vähemalt Euroopa jaoks – isegi juhul, kui ettekäändeks tuuakse turvalisus.

Pärast 9/11 tundlikuks muutunud Ühendriigid ei pruugi alati tajuda, et neile pakutakse valiku «turvalisus või privaatsus» pähe väärdilemmat. Aga mis saab meil kodanike järel luuramise vastu olla, kui kodanikud ise riigi sellist toimimist igati legitiimseks peavad. Välja arvatud sellest küljest, mis puudutab USA ambitsiooni olla demokraatia ja vabaduse eestkõneleja. Kuid selle juurde jõuame hiljem.