Sirje Niitra: kas pott pähe?

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Olles aastaid Pirita ja Viimsi kergliiklusteedel jalgrattaga kulgenud, ei suuda ma mõista neid seadusetegijaid, kes kiivri kandmise kohustuslikuks tahavad teha. Sest mul pole seda siin tõesti tarvis. Erijuhtudeks on mul see kodus kapi otsas siiski olemas.

Mis ei tähenda, et kiivrit üldse ja kellelgi vaja ei oleks. Liikudes elava liiklusega sõiduteel või trenni tehes on see lausa hädavajalik. Samuti lastel. Aga sundida seda kõigile pähe ja hakata selle puudumisel veel karistama tundub selge ülereageerimisena.

Alles see oli, kui keelati ratta seljas sõiduteed ületada. Nüüd on see lubatud, sest hakkas vist reguleerijatele endilegi ebamõistlik tunduma. Vähemalt meie kandis lasevad autojuhid ratturi alati kenasti läbi ja sellega muret ei ole. Enesetapjaid, kes suure hooga ristmikku ületavad, nagu vist kardeti, pole ma märganud.