Ardo Hansson: majanduslangus riigieelarve kõverpeeglis

Ardo Hansson. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti Panga president Ardo Hansson manitseb, et riik peaks praeguses majandus­olukorras piirama kulude kasvu ja suunama osa maksutulust reservidesse.

Riigi rahanduse jätkusuutlikkust mõõdetakse Euroopas struktuurse eelarvetasakaaluga, mis näitab, milline oleks eelarve tasakaal siis, kui seda ei mõjutaks majanduse tsükliline seis ja ühekordsed tegurid. Majanduse kiire kasvu perioodil tuleks saavutada nominaalne ülejääk selleks, et struktuurselt oleks eelarve vähemalt tasakaalus, ning vastupidi – kui majandus toimib ajutiselt pikaajalisest kasvuvõimekusest allpool, siis kujuneb nominaalne eelarvepositsioon struktuursest kehvemaks.

Eelarve struktuurset tasakaalu või väikest ülejääki on vaja selleks, et valitsemissektori rahandus püsiks pikema aja jooksul korras ning riigi võlakoormus ei kasvaks. Eesti riigivõlg on Euroopa väikseim ning eelarvestrateegias seatud ülejäägi-eesmärk ületab Euroopa Liidu miinimumnõuet. Nii eelmine kui ka praegune valitsus on aga eelarve-eesmärke lõdvendanud. Viimases, uue valitsuse ajal vastu võetud 2015.–2018. aasta eelarvestrateegias on valitsus seadnud eesmärgiks, et eelarve peab olema 0,2-protsendises struktuurses ülejäägis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suhtes. Veel aasta tagasi oli eelmise strateegia sihiks üheprotsendine ülejääk.