Kunstiarheoloogid uurivad ruumi ja aega

Piret Karro
, Kultuurikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näituse külastajad on jõudnud viltuse maja alumisel korrusel tuppa, mille seintel on kunstnik Dénes Farkase poolt kasutusele võetud Tartu kunstimuuseumi vanad tühjad pildiraamid. Möödunud aastal esindas Dénes Farkas Eestit Veneetsia biennaalil.
Näituse külastajad on jõudnud viltuse maja alumisel korrusel tuppa, mille seintel on kunstnik Dénes Farkase poolt kasutusele võetud Tartu kunstimuuseumi vanad tühjad pildiraamid. Möödunud aastal esindas Dénes Farkas Eestit Veneetsia biennaalil. Foto: Margus Ansu

Sõna «arheoloogia» näituse «Arheoloogiafestival – kihistusi pildist ja ruumist» nimes viitab meetodile, mida kunstnikud kasutavad muuseumiruumi ja pärismaailma füüsiliseks ja mõtteliseks dekonstrueerimiseks.

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo kureeritud väljapaneku pressiteates selgitatakse: «See näitus on rännak läbi muuseumi maastiku, mis toob nähtavale tänase päeva arheoloogia – mineviku ja tuleviku ühtekukkumise –, kus selgub, et aeg on korraga mööduv ja lenduv ning ladestuv ja kuhjuv.»

Kunstile, mis niigi tegeleb eluga sügavuti, lähenemine arheoloogilise meetodi kaudu on huvitav probleemipüstitus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles