Keerleb, pöörleb Õllesummer, suve selgroog

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elu Õllesummeri «peatänaval»: kokku saavad šašlõkisuits, rahvavoog, päikesepaiste ja mere sillerdus, neli elementi, mis moodustavad maailma.
Elu Õllesummeri «peatänaval»: kokku saavad šašlõkisuits, rahvavoog, päikesepaiste ja mere sillerdus, neli elementi, mis moodustavad maailma. Foto: Viktor Burkivski

Ojah, ma käisin Õllesummeril ning mu keha on pisut tugev, võiks alustuseks natuke valesti tsiteerida Onu Bellat. Kehastusin sel korral mingis mõttes antropoloogiks, et uurida elu. Lähi-antropoloogiks, nagu on end nimetanud prantsuse antropoloog Marc Auge. Pähe tõmbasin sonimütsi ja selga panin jope, et rahvaga ühte sulada. See ei olnud mu esimene Õllesummer ja ei jää ka viimaseks. Mulle meeldib Õllesummer, ilma irooniata

Mida teha esimese asjana, kui ollakse Õllesummeri väravast sisse astunud? Mina mõtlesin, et võiks kinnitada keha. Nii ka talitasin. Süüa ehk ikka šašlõkki, mitte mingit ninnu-nännu Jaapani toitu, mis on ka kindlasti hea. Õhtu tuleb pikk ja korralik toit tuleb alati kasuks.


Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles