Kõrgkoolis õppimine sõltub üha enam vanemate rahakotist ja elukohast

Tartu ülikooli peahoone.

FOTO: Margus Ansu

Täna avaldatud uuringu põhjal mõjutab noorte sotsiaalmajanduslik taust üha enam seda, kas ja kus nad kõrghariduse omandavad.

Nimelt leiti Eesti Üliõpilaskondade Liidu tellitud uuringus „Missugune on Eesti üliõpilaskond“, et keskkoolilõpetaja edasises hariduskäigus mängivad suurt rolli pere elukoht ja vanemate haridustase.

Maa-asulatest ning madalama haridustasemega vanematega peredest pärit õpilasi suurema linna gümnaasiumi lõpetanud ja kõrgharidusega vanematega peredest pärit noortega võrreldes selgus, et viimaste seas on ülikooli õppima asujaid rohkem.

Seejuures jagunevad õppeasutused üliõpilaste tausta põhjal kaheks. Avalik-õiguslikes (välja arvatud Eesti Maaülikool) ja eraülikoolides õppijatest paljud on pärit suurematest linnadest ja lõpetanud nn eliitgümnaasiumi ning valdavalt on nende vanematel kõrgharidus ja keskmisest parem majanduslik seis.

Teise kategooriasse kuuluvad rakenduskõrgkoolid, riigi kutseõppeasutused ja Eesti Maaülikool, kus õppijate hulgas on vähem kõrgelt haritud vanemate järeltulijaid ja nn eliitkoolide lõpetajaid. Märkimisväärselt suur osa sealsetest tudengitest on pärit maapiirkondadest ja lõpetanud maakonnakeskuse või vallakooli.

Pere hea majanduslik olukord, linnas elamine ja maineka kooli lõputunnistus iseloomustavad ka suuremat osa kitsamalt spetsialiseerunud kõrgkoolides õppivatest tudengitest. Näiteks Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tudengitest moodustavad linnakoolide lõpetajad kaks kolmandikku.

Uuringus tuuakse välja, et Euroopa Komisjoni 2009. aastast pärinevate andmete põhjal on Eesti üks väheseid Euroopa riike, kus madala sotsiaalmajandusliku staatusega kõrgkoolilõpetajate osakaal väheneb.

Tagasi üles
Back