Anu Tali: võitkem mitte vaenlasi, vaid sõpru

Verni Leivak
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Karksi lummuses: 
maja juurest viib rada orgu, täpselt sinna, kust hüpata kohalikku paisjärve. Olgu lisatud, et Anu on isegi ujumise selgeks õppinud!
Karksi lummuses: maja juurest viib rada orgu, täpselt sinna, kust hüpata kohalikku paisjärve. Olgu lisatud, et Anu on isegi ujumise selgeks õppinud! Foto: Mihkel Maripuu

Jaanipäevaks Austraaliast kodumaale naasnud Anu Tali (42) naudib viimast puhkusepäeva koolidirektorist sõbra Hendrik Aguri Kiivita talus. Siin, keset Karksi maalilisi kõrgendikke ja orgusid, on mõnus lasta ajal voolata, sest just sellest niisama olemisest on Anu ikka puudust tundnud.

«Mul on rõõm siin inspiratsiooni otsida ja ideid keerutada,» sõnab ta.

Ilm on kuum, lehtla vari leevendab seda veidi, ning Hendrik, keda justkui kõikjale jätkub, toob lauale arbuusi ja veidi hiljem omatehtud ahjukuuma «sogla-mogla koogi», nagu ta seda nimetab. Kook, mille koostisesse kuuluvad omakorjatud punased sõstrad ja peale käib jäätis, lausa sulab suus. Anu viimaste puhkusetundide idülli ei suuda segada isegi herilaseparv.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles