Kiviõli linn kaotas lõplikult kohtulahingu 2012. aastal ebaseaduslikult koondatud abilinnapea Risto Lindebergiga, kellele peab linn nüüd maksma kopsaka hüvitise ning tasuma ka kohtukulud, kirjutab ajaleht Põhjarannik.
Kiviõli kaotas kohtulahingu koondatud abilinnapeaga
8. august 2014, 14:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Tartu halduskohus kui Tartu ringkonnakohus tunnistasid Lindebergi koondamise ebaseaduslikuks, kuna koondamise hetkel kasvatas mees alla kolmeaastast last. Riigikohus ei võtnud Kiviõli linna kaebust menetlusse.
Kuna Lindeberg koondati ebaseaduslikult ning talle ei pakutud ka asenduskohta, pidi linn maksma mehele välja kuue kuu töötasu ehk ligi 7000-eurose hüvitise. Sellele lisanduvad ligi 500-eurosed õigusabikulud esimesest kohtuastmest ning ligi 300 eurot, mis kulus õigusabile teise astme kohtus.
Pärast töökoha kaotust kohtult õigust nõudnud Lindeberg oli nõus algselt pakutud kohtuvälise kokkuleppega, mille kohaselt pidanuks linn maksma talle nelja kuupalga suuruse hüvitise, kuid linn otsustas ettepanekust loobuda. «Linn ise tahtis algul kohtuvälist kokkulepet ning oli juba nõus, et asi läheb volikogusse, kuid ma ei tea, mis siis juhtus, et see punkt viimasel hetkel maha võeti,» ütles Lindeberg ajalehele.
Seejärel tegi endine abilinnapea ise ettepaneku kuue kuupalga suuruse kompensatsiooni maksmiseks ilma kohtukuludeta, kuid linn polnud taas nõus. «Nii et tegelikult läks see kohtuskäimine linnale peaaegu kaks korda nii kalliks, kui algul oli kokku lepitud,» sõnas Lindeberg.
Lindebergi arvates olid tema koondamisel poliitilised põhjused. «Kui mind igalt poolt nõukogudest tagasi kutsuti, siis linnapea põhjendas seda minu suure töökoormusega, kuid kaks kuud hiljem abilinnapea koht koondati,» sõnas ta.
Kiviõli linnapea Dmitri Dmitrijev on varem Põhjarannikule öelnud, et ebaseaduslik koondamine toimus seetõttu, et neil polnud aimugi abilinnapea alla kolmeaastasest lapsest. «Saime sellest teada alles siis, kui kohtumäärus saabus,» ütles ta, selgitades, et töötajate laste üle arvestust ei peeta.