Rahvusarhiiv otsib unustatud hingi

1917. aastal pärast Veebruarirevolutsiooni loodud Eesti rahvusväeosa, Eesti tagavarapataljoni 1. roodu ohvitserid ja sõdurid 1917. aastal Tartus. Foto: autor tundmatu

1914–1918. Esimeses maailmasõjas osales ligikaudu 100 000 Eestimaa ja Liivimaa kubermangust mobiliseeritut, aga hukkunute arvu asjus valitseb teadmatus.

Rahvusarhiiv plaanib enneolematut internetikampaaniat Esimeses maailmasõjas osalenute väljaselgitamiseks.

Sel suvel möödus Esimese maailmasõja algusest sada aastat ja tulevaks aastaks valmiv ühisloome-veebikeskkond sisaldab skaneerituna toonaseid mobiliseerimisnimekirju, mis loodetakse inimeste abiga kõigepealt ümber trükkida. Edasi saab aga iga nime juurde märkida, milline oli noorsõduri saatus. Seejuures loodab arhiiv lisaks ajalooallikatele inimeste teadmistele oma perekonnaloost ja kohaajaloost.