Kui teater tahab olla elust suurem

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suur Tõll sobib purjeka ossa igati ja tegevustki on tema pardal piisavalt, et tegevuspaika õigustada. Aga nutikast lavakujundusest ja uhkest laevast lavastuse õnnestumiseks ei piisa.
Suur Tõll sobib purjeka ossa igati ja tegevustki on tema pardal piisavalt, et tegevuspaika õigustada. Aga nutikast lavakujundusest ja uhkest laevast lavastuse õnnestumiseks ei piisa. Foto: Jaana Süld/NUKU

Nukuteatrile meeldib riskida, võtta ette suurejoonelisi projekte, neid oskuslikult turundada, kuid lõpptulemus paneb õlgu kehitama. Midagi nagu oli ka, aga loodetud elamus jääb saamata.

«Kapten Granti laste» lavastuse puhul riskis teater nii kohavaliku kui ka algmaterjaliga. Kui nõukogude ajal ekraniseeriti Jules Verne’i romaan seitsmeosalise teleseriaalina, siis nüüd püütakse see kokku võtta ühte lavastusse.

Asukoha valik õnnestus täielikult. Suur Tõll sobib purjeka ossa igati ja tegevustki on tema pardal piisavalt, et tegevuspaika õigustada. Võib-olla oli see silmapete, aga nähtud etendusel tundus meri kaasa mängivat ja kiigutas laeva just siis, kui tegevus seda nõudis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles