Õppefilmi tegijad saavad juurdepääsu riigisaladustele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: SCANPIX

Siseministeerium laseb ametialaseks kasutamiseks teha kaks õppefilmi, mis sisaldavad avalikustamisele mittekuuluvat infot ning nõuavad filmiinimestele juurdepääsu piiratud taseme riigisaladustele.


Ministeerium korraldas hanke kaheks õppefilmiks, mida näidatakse Eestis esmakordselt korraldatava rahvusvahelise suurõppuse raames. Üks filmidest  räägib õnnetusest raudteel, kus põrkavad omavahel kokku ohtlikke kemikaale vedav rong ning transpordivahend, millega veetakse radioloogilist illegaalset saadetist. Teine film räägib pantvangikaasusest Tallinna lennujaamas reisilennukil, kus ähvardatakse kasutada ohtlikke aineid.

Kristel Tuul ministeeriumi avalike suhete osakonnast selgitas, et osa filmitavast materjalist on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning sisaldab avalikustamisele mittekuuluvat infot.

«Kõrvalistele isikutele piiratud tasemega riigisaladusele juurdepääsu lubamine on sätestatud Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses ning seda korraldab kaitsepolitseiamet, kes teostab riigisaladuse lubade väljastamist ning kontrolli,» lisas Tuul.

Filme soovis teha kolm Eesti tootjat, tänaseks on ministeerium ka võitja välja valinud.

Õppused Tartus ja Tallinnas

«Õppefilmid tehakse projekti EU CREMEX 2011 raames,» selgitas projekti koordinaator Lauri Luht. «Projektiks koostatakse metoodiline juhendmaterjal keemia- kiirgusõnnetustele reageerimiseks, evakuatsiooni läbiviimiseks kiirgus-keemia ohu puhul, pantvangikaasuse lahendamiseks ning kriisikommunikatsiooni korraldamiseks kiirgus-keemia intsidentide puhul. Metoodilise juhendmaterjali paremaks visualiseerimiseks tehakse ka vastavad õppefilmid, mis aitavad lahendamist paremini kujutada,» lisas Luht.

Filmid on mõeldud ennekõike nendele, kes õpivad kirjeldatud intsidentide lahendamist ning filme hakatakse Eestis koos juhendmaterjaliga kasutama näiteks sisekaitseakadeemias. Kuna juhendmaterjal valmib koostöös projekti välispartneritega, siis võimaldatakse selle kasutus ka teises Euroopa Liidu liikmesriikides nendes asutustes, kus koolitatakse päästjaid, politseinikke, meditsiinipersonali.

Õppus toimub Eestis järgmise aasta maikuus Tartus ja Tallinnas. Stsenaariumis läbivad Eestit illegaalsed radioloogilised saadetised. Üks saadetis satub õnnetusse ning teist saadetist ähvardatakse kasutada pantvangi võetute puhul, kui ei tulda vastu teatud nõudmistele.

Õppused maksavad 15,2 miljonit

Tartus toimub õnnetus raudteel, kus põrkavad omavahel kokku kemikaale vedav rong ning transpordivahend, millega veetakse eelpool mainitud radioloogilist illegaalset saadetist. Tekib suur keemiareostus ning radioloogilise saastatuse tekkimise oht. Õnnetuse piirkonda jääb inimesi, keda on vaja saastatusest puhastada ning laiemal territooriumil on tarvis inimesi evakueerida, et tagada turvalisus nende elule ja tervisele. Seega, ühekorraga on tekkinud situatsioon, kus tuleb reageerida keemia-kiirgusintsidendile ning teha suuremahuline evakuatsioon vältimaks võimalikke kahjusid. Tartu osaõppust planeerib ja viib läbi päästeamet.

Tallinna õppuse puhul on tegemist pantvangikaasusega lennujaamas reisilennukil, kus ähvardatakse kasutada ohtlikke aineid. Tallinna osaõppust planeerib ja viib läbi kaitsepolitseiamet.

Kogu EU CREMEX 2011 projekti maksumus on kokku 15,2 miljonit krooni, millest 85 protsenti rahastab Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanism.

Mis on EU CREMEX?

Tegemist on EL-i rahastatavate iga-aastaste elanikkonnakaitse õppustega, mis toimuvad vaid mõnes EL-i liikmesriigis. «EL-i õppused on olulised, kuna nendelt õpitud kogemuste kaudu ja nende tulemusel võidakse hiljem kujundada EL-i elanikkonnakaitse alast poliitikat,» ütles Kristel Tuul.

Tegemist on osalejaterohkete õppustega, kuna projektipartnereid on alati vähemalt kaks. Tavaliselt on tegemist 4-5 liikmesriigi ühisprojektidega. EU CREMEX 2011 õppusel Eestis osaleb ainuüksi välispartneritelt väliõppusel üle 110 inimese (õnnetustele/intsidentidele reageerijad). Lisanduvad Eesti riigi poolsed partnerid (päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, meditsiiniasutused, keskkonnateenistused jne), kelle arv võib hinnanguliselt küündida kuni 500 inimeseni. Lisanduvad kannatanud, toetavad meeskonnad jt vajalikud osapooled, kes aitavad kaasa õppuse läbiviimisele. Planeerimisega puutuvad kokku samuti väga paljude asutuste eksperdid, kelle ülesanne on Eestis kriisireguleerimisega tegeleda.

«On tähelepanuväärne, et tavaliselt korraldavad EL-i õppusi suuremad riigid ning enamasti Lääne-Euroopast. Eesti sugusele väikeriigile on tegemist ühelt poolt väga suure väljakutsega, kuid teisalt ka vastutusrikka kohustusega panustada kogu EL kriisireguleerimise kujundamisse liikmeriikide tasemel. Varem on sarnaseid õppusi korraldanud näiteks Prantsusmaa, Holland, Saksamaa, Kreeka, Rootsi, Suurbritannia, Hispaania, Ungari, Poola. Eestile on säärase õppuse korraldamine esmakordne võimalus,» rääkis Tuul.

Tagasi üles