Ansip pakutud asepresidendi kohast: see on tunnustus Eesti riigile

Andrus Ansip.

FOTO: JOHN THYS/AFP

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker avalikustas täna komisjoni uue koosseisu, kus Andrus Ansipil on ühtse digitaalturu asepresidendi koht. Ansip kinnitas Postimehele, et tegemist on laia ja ambitsioonika valdkonnaga. «Suuresti riigi kuvandi tõttu on mulle selle valdkonna kureerimine usaldatud,» lisas ta.

«Mulle on tehtud austusväärne pakkumine hakata Euroopa Komisjoni asepresidendiks, kes on vastutav digitaalse ühtse turu eest. Digitaalne ühtne turg on kaunis lai mõiste. See on laia sisuga haldusala,» rääkis Andrus Ansip, kellele on tehtud eesmärgiks moodustada digitaalne ühtne turg 2015. aastaks.

«Esimese kuue kuuga pean ma ambitsioonika kava, kuidas turuni jõuame, komisjoni presidendile esitama,» lisas ta.

Ta tõi oma valdkonnast mõned näited.

«Teame, kuidas piiriüleselt digitaalsed teenused ei kipu liikuma. Riigi sees on teenused hästi arenenud, aga piiriüleselt tekivad probleemid. Meil on Euroopa Liidus 28 erinevat seadusandlust, mis tegelevad digitaalvaldkonnaga, aga need 28 seadustikku ehitavad piire liikmesriikide vahele. Tuleks võimaldada teenustel ka piiriüleselt liikuda,» tõi ta välja ühe peamistest probleemidest.

Näiteks on palju räägitud patsientide vabast liikumisest. «Patsientide vaba liikumine on sisutu, kui patsiendiga ei käi kaasas tema terviseandmed. Paljudes Euroopa Liidu riikides on patsientide andmed hoopis haigla omad, mitte patsiendi omad nagu Eestis. Ei ole erilist mõtet kuhugi piiri taha minna, kui sul andmeid kaasa võtta ei ole,» tõi Ansip välja ühe valupunkti.

Teiseks näiteks on erinevate registritega seotud probleemid.«Kui eestlasel, kes töötab Soomes, läheb vaja tõendit meie rahvastikuregistrist, siis tuleb see tõend välja trükkida. Soomes sisestatakse andmed uuesti digitaalsel kujul.»

Mõned märkimisväärsed sammud on Ansipi sõnul antud valdkonnas juba tehtud. Näiteks on olemas üle-euroopaline regulatsioon digitaalallkirjade vastastikuseks tunnustamiseks (eIDAS). «See kohustab partnereid aktsepteerima teiste riikide digitaalidentiteete,» rääkis Ansip.

Ta rõhutas, et on oluline, et digitaalsed teenused saaksid üle piiride levida, ent nentis on see pikem protsess. Eestis on inimese digitaalne identiteet turvaliselt kaitstud, aga mõnes riigis piirdutakse endiselt kasutajanime ja salasõnaga. Tihti on kasutusel paroolikaardid, mis Eestis juba oma aja ära on elanud.

«Selleks, et digitaalsed teenused leviks, peaksid nad olema usaldusväärsed. Mida paremini on inimese elektrooniline identiteet kaitstud, seda turvalisemad teenused on. Kui inimesed usaldavad teenuseid, siis need ju ka levivad,» arvas Ansip.

Ta tõi välja, et tema fookuses on digitaalne ühtne turg, aga samuti ka andmekaitse, võrguneutraalsuse küsimus, turvalisuse küsimus ja ka e-valitsuse arendamine. «See tegevusvaldkond saab päris lai olema.»

Euroopa Komisjoni tulevane president Jean-Claude Juncker avalikustas täna komisjoni uue koosseisu, mille peab heaks kiitma Euroopa Parlament. Juncker otsustas volinike kõrvale luua asepresidentide ametikohad, kes hakkavad vastutama teatud valdkondade eest laiemalt. Kõik Euroopa Parlamendi liikmed saavad asepresidentide kuulamistel osaleda.   

Ansip peab seda ideed revolutsiooniliseks. «Vanemad olijad ütlevad, et see reform on Euroopa Komisjoni viimaste aastate suurim. See võimaldab seada fookuse prioriteetidele,» arvas Ansip, kes on liigutatud talle tehtud ettepanekust.

«See on tunnustus Eesti riigile, sest Eesti on digitaalvaldkonna arengus paljudele teistele riikidele eeskujuks. Suuresti riigi kuvandi tõttu on mulle selle valdkonna kureerimine usaldatud. Minu jaoks on see kindlasti suur au ja väljakutse. See ei ole kerge valdkond,» lisas Ansip.

Ansip ei ole jõudnud veel oma kabinetti komplekteerida. Ta on palunud Juhan Lepassaart oma kabinetiülemaks.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles