Eesti noorte vene keele oskus jätab soovida

Seitsmendasse klassi minevate Grete Teearu ja Triin Saare meelest on vene keelt õppida küll vahel igav, ent siiski vajalik.

FOTO: Artur Sadovski

Kuigi oskus saada hakkama nii eesti kui vene keeles on tööturul kindel konkurentsieelis, jäävad eesti noored selle koha pealt pigem kaotaja rolli. Huvi vene keele õppimise vastu on siiski suurenenud.


Võrreldes vanema põlvkonna ja vene eakaaslastega on praeguste noorte eestlaste keeleoskus tunduvalt ühekülgsem. Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja nõunik Anton Kuznetski tõdes, et praegu tööealiseks saavate eesti noorte vene keele tase on suhteliselt madal. «Sellega on nad kehvemas positsioonis kui vanemad või neist veelgi nooremad põhikooliealised eestlased, kellele on seda taas hakatud õpetama,» lausus ta.

Rohkem kui tööturu uustulnukad teadvustavad vene keele oskuse vajalikkust juba töötavad inimesed. Kuznetski selgitas, et põhjuseks on reaalne kokkupuude eluga. «Tööturul olemine annab selgema arusaamise sellest, millised on vajalikud oskused edu saavutamiseks,» ütles ta.

Majandusharud, kus vene keel osutub möödapääsmatuks, on kaubandus ja teenindus. «Noorte esimene töökoht õpingute kõrval on tavaliselt teeninduses,» nentis Kuznitski. «Kvaliteetseks tööks vajalik keeleoskus on konkurentide ees selgeks eeliseks.»

Vähesed räägivad ladusalt
Swedbanki personalidirektori Signe Kaursoni sõnul piirdub noorte eestlaste vene keele oskus enamasti elementaarse ­sõnavaraga või puudub siis üldse. «Ennast ladusalt väljendada suudavad vähesed,» tõdes ta.

Paljud eestlased jäävad kõrvale juba CVde põhjal tehtavas valikus, kuna vene keelt pole sinna märgitud või on see algtasemel. Klientidega suhtlemist eeldavatele kohtadele korraldatakse Swedbankis katseid ja ka nende põhjal on tulnud mõnigi muidu sobiv kandidaat tagasi lükata.

«Ka need kandidaadid, kes on märkinud oma vene keele tasemeks «hea», ei ole mõnikord valmis isegi proovima end selles väljendada,» kirjeldas Kaurson. Ehkki probleeme on vahel ka vene noorte eesti keelega, on viimased tema hinnangul keeleoskuselt siiski paremas seisus kui eestlased.

Töötukassa juulikuu alguse statistika järgi on tervelt 53 protsenti kuni 24-aastastest registreeritud töötutest, kelle esmane suhtluskeel on eesti keel, märkinud, et vene keele oskus neil puudub. Vene noortest on eesti keele kohta sama tunnistanud 23 protsenti.

Ameti analüüsiosakonna juhataja Anne Lauringson kommenteeris, et kui üldpildis on eesti rahvusest tööotsijate vene keele tase parem kui venelastest töötute eesti keele oskus, siis noorte hulgas on olukord vastupidine.

Elavnemist on märgata
Vene Keele Õpetajate Seltsi esinaine ja Tallinna Kristiine gümnaasiumi õppealajuhataja Malle Ling sõnas, et noorte huvi vene keele vastu pole suur, kuid võrreldes mõne aasta taguse ajaga on märgata siiski elavnemist.

Rohkem tähtsustavad keeleoskust gümnaasiumiõpilased, kellest osa juba kooli kõrvalt tööl käib. Ehkki keeleoskuse olulisust aduvate õpilaste hulk kasvab, on Lingi sõnul paljude seas endiselt levinud arvamus, et vene keel ei ole lihtsalt vajalik. «Pigem mõeldakse ikka inglise keele ja lääne peale,» nentis ta.

Lingi sõnutsi oleneb eesti noorte vene keele tase kõige rohkem koolist ja keskkonnast. «Kui ikka üldse ümberringi vene keelt ei ole, siis on noorel väga raske entusiastlikult suhtuda,» tõdes ta.

Kuigi vene keelt õpetatakse ühes või teises astmes pea kõigis koolides, on erinevused õppeasutuste vahel suured. «Suures osas oleneb see kooli enda õppekavast, kuidas ta on oma prioriteedid seadnud,» ütles Ling.

Küll on aga vene keele õpet soosival seisukohal eesti lapsevanemad. «Kui meie kooli oli sisseastumine, siis küsisid neist paljud esmajoones, millal meil hakatakse vene keelt õppima,» märkis Ling.

KOMMENTAAR

Tõnis Lukas
haridus- ja teadusminister

Vene keele tähtsus on Eestis vahepealsel ajal vähenenud, seda on küll hakatud uuesti tähtsustama, aga mitte üldiselt. Inglise keel on vajalikum nii laiemas suhtluses kui töövestlustes. Koolides saab vene keelt õppida alates 3. või 6. klassist, mõnel pool varemgi. Valikutes ei ole ta aga tavaliselt A- ega B-võõrkeel, vaid asub pigem teiste taga.

Kui vähene õppimine ja praktikavõimaluste väärtus kokku panna, siis tähendabki see, et terves põlvkonnas ei oska enamik inimesi vene keelt igapäevaelus kasutada.

Kui tööandjad on hakanud noorte vene keele oskust tähtsustama, siis ei puuduta see kindlasti mitte kõiki. Juhul kui mingi hulk noori näeb, et see on vajalik, siis nad ilmselt ka õpivad, kuid lauslevinuks vene keele tarvidus praegu muutuda ei saa. Kui on huvi nii tööandjal kui töövõtjal, siis mingil vajalikul tasemel keel ka omandatakse.

Aga et kõigil läheks kõrgtasemel vene keelt vaja, seda praegu Eestis ei ole ja minu arust ei pruugi ka tulla. Selleks ei ole tarvidust ega tööandjate ja ühiskonna survet.

Vene keel koolides

•    Riiklik õppekava kohustab eestikeelseid koole õpetama vähemalt kahte võõrkeelt, kuid keelte valiku teevad koolid ise.
•    Aastatel 2009–2010 õppis vene keelt esimese võõrkeelena 646, teisena 51 861 ja kolmanda võõrkeelena 1917 eesti koolide õpilast, kokku 54 424 õppurit. Üldse käis möödunud kooliaastal eestikeelsetes päevase õppega üldhariduskoolides 110 749 last.
•    Vene keele kui võõrkeele riigieksami sooritas rohkem kui 10 000st tänavusest eesti koolide abituriendist 346 noort.
•    Keskmine tulemus oli 75,9 punkti, mis oli saksa keele järel paremuselt teisel kohal.
•    Väikseim punktisumma oli 19, parim sooritus hinnati 97 punkti vääriliseks.
Allikas: Eesti Hariduse Infosüsteem, Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikesku

 

Tagasi üles