Vene tankid Põlvas ehk kuidas USA Krimmi maha müüs

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tom Clancy ja Mark Creaney
«Käsu­õigus»
Tom Clancy ja Mark Creaney «Käsu­õigus» Foto: SCANPIX

Hakka või poliitiliste thriller’ite suurmeistrile Tom Clancyle omistama prohveti rolli. Mullu ilmunud «Käsuõigus» ennustab Venemaa sissetungi Ukrainasse ja Krimmi annekteerimist, kuigi see toimub pärast tankide saatmist Eestisse. Põlva lahingus saavad venelased aga lüüa, kuid lööja pole Eesti, vaid NATO, õigemini USA. Annaks taevas, et Clancyl siinkohal õigusdeks.

«Käsuõigus» ilmus mõni kuu pärast Clancy lahkumist siit ilmast ning mehel, tundub, oli silma. Ei saa öelda, et tema raamatutes kirjeldatud poliitilised afäärid liiga tõepärased oleks, kuid midagi neis peitub. Vähemalt taust on suurel määral ja suhteliselt täpne.

Niisiis algab Jack Ryani – USA presidendiks tõusnud CIA analüütiku – elust ja olust jutustav 14. raamat (kahjuks pole kõiki eesti keelde tõlgitud) lahinguga Põlvas. Venemaa president, endine KGB tüüp Valeri Volodin otsustab taasluua impeeriumi ja asub torkima – äkki läheb õnneks. Ei lähe. Kuigi poolest Põlvast saab rusuhunnik, Eesti armeed pole näha ja käputäis kraavis kükitavaid kaitseliitlasi kirub, et kus, kurat, on NATO, teevad paar USA helikopterit Vene tankidele säru ning idanaaber põgeneb, saba jalge vahel. Hurraa!

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles