Möödunud nädalal, kui Andrus Ansip nimetati Brüsselis digivaldkonna asepresidendi kandidaadiks, kerkisid kodumaal tuhanded kulmud, sest «ta ei ole ju mingi digimees, tal pole isegi Twitterit!» Tõepoolest, möödunud neljapäevani polnudki. Koos kolleegide Valdis Dombrovskise ja Jyrki Kataineniga tegi ka Ansip oma esimese tviidi. Kummatigi õnnestus Ansipil digireforme Eestis ellu viia edukamalt kui kellelgi teisel Euroopas. Ja seda sotsiaalmeedia kanaleid kasutamata.
Tellijale
Liina Kersna: reformid ei sünni säutsudes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuletame meelde. 2002. aastal andis Ansip Tartu linnapeana lepingule Eesti esimese digiallkirja. Tartust sai tema ajal esimene linn maailmas, kus osutus võimalikuks mobiiliga parkida. Ansipiga peaministritoolil toimusid 2005. aastal Eestis maailma esimesed e-valimised. Siis andis e-hääle veidi üle 9000 inimese, 2011. aasta riigikogu valimistel aga juba veerand osalejatest ehk 140 000 valijat. Sel kevadel Euroopa Parlamendi kandidaate sõeludes hääletas internetis 33 protsenti valijatest.