Riina Toomis kulgeb rahvamassis

Signe Ivask
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Ove Maidla.

Naiste arvestuses võitis Riina Toomis rattamaratoni 1998. ja 2000. aastal. Ta meenutab, et esimene sõit oli eriline, kuna rahvast oli vähe, rada oli uudne ja põnev. Toomisele tuli esimese maratoni võit üllatusena, ta lihtsalt sõitis ja finišis oli ta väga üllatunud. Teise maratoni võit tuli juba natukene professionaalsemalt ja ettevalmistatumalt. «Isa luges mulle vaheaegu teise naisega, ütles, et neli minutit on teise grupiga vahet,» rääkis ta. Seega teadis ta lõpusirgel, et on võidunaine.

Toomist tõmbab maratonile ikka ja jälle tagasi. Talle meeldib, et koos sõidab palju inimesi, pidevalt käib melu ja aeg möödub kiiresti. Ta vaatab mõnuga pealt, kuidas naabrimehed omavahel võistlevad, ja lehvitab sõbrannadele, kes temast mööda põrutavad. «Ma üldse enam ei põe seda, et neile ka kaotan. Kui ei tee sporti, siis lihtsalt naudid sõitu.»

Toomis tunnistas, et ei ole maratoniks ette valmistunud ja see teeb ta nukraks. Lihtsalt tööd on nii palju, et selle kõrvalt ei jaksa sportida. See on üks põhjusi, miks ta enam pikka distantsi ei sõida. Lühemale rajale võib minna inimene, kes ei ole sportlane, sest ta lihtsalt matkab selle läbi. «Pikka maad ei tohi sõitma minna inimene, kes pole selleks trenni teinud, sest see nõuab ikka tõsist pingutust, selleks peab tugev olema.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles