Hea kool ei saa olla hea üksinda

Illustratsioon: Urmas Nemvalts

Koolide iga-aastane pingerida on ära teeninud suurema osa sellele osaks saavast kriitikast. Peamiselt seetõttu, et pingerida võtab aluseks vaid gümnaasiumihariduse lõpp-punkti, riigieksami keskmise tulemuse.

 Koolid tajuvad teravalt üldsuse survet näidata end tolle ainsa kriteeriumi järgi võimalikult kõrgel kohal, mis varasematel aastatel tähendas kaudset manipuleerimist tulemustega. Kui näiteks matemaatika lõpueksam ei olnud kohustuslik, soovitati nõrgematel seda mitte teha. Keskmine punktide arv tõusis, rahul olid kõik – õpetajad, vanemad, õpilased, ministeerium.

Sel aastal see nii enam ei olnud. Kolm kohustuslikku riigieksamit tähendas, et tolle sama matemaatikaeksami pidid tegema kõik. Varasemate aastatega muutunud pingerida näitas probleemi ühe tahu selgelt kätte: mõne varem tipus olnud kooli keskmine langes ja nende asemele tõusid teised, varem tagapool olnud koolid.