Kuriteo eest karistatud inimesed saavad õiguse relvaloale
Täiendatud kell 14.19

Püss. Illustreeriv foto.

FOTO: SCANPIX

Valitsus kiitis täna heaks relvaseaduse muutmise eelnõu, mis muu hulgas annab kriminaalkorras karistatud inimestele õiguse taotleda relvaluba.

Uuendatud seadus on viidud kooskõlla riigikohtu lahendiga, mille kohaselt ei tohi automaatselt keelduda inimesele relvaloa või relva soetamisloa välja andmisest põhjusel, et teda on kriminaalkorras karistatud, teatas siseministeerium.

Relvaseaduse muudatuse järgi on ka edaspidi välistatud relvaloa andmine inimestele, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toimepandud elu- või tervisevastase kuriteo, tulirelva või laskemoonaga seotud kuriteo või kuriteo eest, mis pandi toime relvaga või sellega ähvardades. Samuti ei saa ka edaspidi relvaluba taotleda inimesed, kes on toime pannud riigivõimu vastu suunatud kuriteod ning raskemad liiklussüüteod.

Ülejäänud kriminaalkorras karistatute relvaloa taotluste puhul kaalutakse inimese eluviisi ja käitumist, et anda hinnang sellele, kas esineb küllaldane alus järeldada, et ta võib ohustada enda või teiste isikute turvalisust ja on seetõttu sobimatu relva omama.

Relvade sattumine isikute kätte, kes ei suuda või ei soovi neid seaduskuulekalt käidelda, tekitab potentsiaalse ohu teiste isikute elule ja tervisele, riigi julgeolekule ja avalikule korrale.

Kuriteo eest karistamise fakt ei ole iseenesest kaalukas põhjus kaalutlusõiguse absoluutseks välistamiseks. Kuriteo eest süüdi mõistmine ei tähenda seda, et isik oleks seetõttu relva kasutades edaspidi alati ohtlik. Seetõttu ei ole põhjendatud soetamisloa või relvaloa mitteandmine kuriteo toime pannud isikut ja kuriteo asjaolusid arvesse võtmata, leiab siseministeerium.

Seadusemuudatuse kohaselt ei pea füüsiline isik enam relva ilmtingimata oma kodus hoidma, vaid võib seda teha ka kusagil mujal, näiteks tööl, kui see on kooskõlastatud politsei- ja piirivalveametiga.

Samuti reguleerib seadus paremini laskekõlbmatu relva omamise tingimusi – see puudutab näiteks relvade kollektsioneerijaid ja inimesi, kes on relva leidnud või pärinud. Seni oli sellisel juhul relva endale jätmiseks vaja taotleda relvaluba. Nüüd saab sellise relva uue omaniku taotlusel ja politsei- ja piirivalveameti otsuse alusel relva laskekõlbmatuks muuta ja ilma relvaluba taotlemata endale jätta.

Suureneb ka kontroll relvade rahvusvahelise transpordi üle. Näiteks peab nüüdsest laskekõlbmatu relva Eestisse tooja sellest politseid teavitama. Samuti ei ole võimalik ilma politsei kontrollita Eestisse tuua lõpuni töötlemata tulirelva osi.

Eelnõu suurendab riigilõivu relvaloa taotlemise ja teiste relvadega seonduvate tegevuste eest. Näiteks hakkab riigilõiv relvaloa eest olema 30 eurot, loa pikendamise või muutmise eest 15 eurot.

Siseminister Hanno Pevkur ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et loomulikult peab riigilõiv olema vastavuses tehtavate kuludega. Tema sõnul on näiteks juriidilisele isikule väljastav relvaluba tunduvalt kallim kui eraisikule antav relvaluba, samas on loa väljastamise kulud mõlemale sarnased. Riik lähtub loogikast, et kõigi eri liiki relvaloaga seotud toimingute riigilõivud teeniksid kogusummana kulud tagasi.

Pevkur lisas, et relvaloaga seotud riigilõivusid ei ole muudetud üle kümne aasta, samas on elu selle aja jooksul väga palju muutunud.

«Kui inimesele on vahendeid osta rohkem kui 1000 eurot maksev relv, küll siis ka relvaloa jaoks 30 eurot leitakse. Loomuliult peab riigilõiv vastama tehtud kulutusele, aga sellest me oleme ka lähtunud,» lausus Pevkur.

2014. aasta alguse seisuga on Eestis registreeritud 27 700 relvaomanikku ning registrisse on kantud 62 500 tsiviilkäibes olevat relva. Relvaseaduse muudatuse eelnõu on kavandatud jõustuma 2015. aasta 1. jaanuaril.

Tagasi üles