Isa! Kuhu jäi isa?

Indrek Pungar, Peetri Talutehnika põllumajandusäri juht ja kaasomanik, mäletab, mida ta mõtles, kui sattus Estonia katastroofi ja nägi laeva uppumist: «Vaatad, ja sa ei usu, mida sa näed.» Seda, et ta eluga pääses, võtab Pungar hindamatu elukogemuse ja teise võimalusena. Foto: Kristjan Teedema

Indrek Pungar oli tudeng ja äsja alustanud väikeettevõtja, kes võttis tööreisile Rootsi esimest korda kaasa ka isa. Nad mõlemad jõudsid uppuval Estonial avatekile. Aga mis sai edasi?

Indrek Pungaril (42) oli 1990. aastate keskel vaja alatasa tööasjus autoga Rootsi vahet käia, aga laeva pardale sõitmine tõi talle kananaha ihule. Nii parkis ta oma veoauto autotekile ning siirdus seejärel lennujaama, kus istus lennukisse ja sõitis Stockholmi. Seal läks ta hommikul laevale vastu, võttis tolle pardalt oma auto ning suundus siis Rootsi äri ajama.

Nii talitas ta aastaid. Pääsemine Estonia hukust oli tekitanud temas laevasõidufoobia.