Juhtkiri: need naised vajavad kaitset, mitte vaidlusi

Foto: Urmas Nemvalts

Sotsiaalministeeriumi ametnikud on murelikud. Telefonidele, mis on sisse seatud selleks, et raskes psühholoogilises olukorras inimesed saaksid tuge ja abi, tuleb üha sagedamini kõnesid naistelt, kes teenivad sissetulekut prostituudina. See tähendab, et selliste abivajavate naiste arv on oluliselt kasvanud. Arvatakse, et korterbordellide ja massaažisalongide arv on tänavu lausa kahekordistunud.

Politsei leiab, et tegu on sotsiaalse probleemiga, ja osaliselt on neil õigu­s, vähemalt selles osas, mis puudutab probleemi põhjuseid. Kehv majanduslik olukord ja soov sellest iga hinna eest välja rabeleda on kahtlemata üks oluline motiiv, mis naisi nii rasket valikut langetama sunnib. Ja tõesti, siin on koht, kus nentida, et olukord on paljude inimeste jaoks lastud liiga keeruliseks kujuneda. On selge, et riigis ei tohiks olla keegi olukorras, kus tal on valida vaesuse ja prostitutsiooni vahel. Probleemiga tuleb tegeleda, sellega tuleb tegeleda kohe, ja see on sotsiaalministeeriumi ülesanne.

Kuid mis prostitutsiooni kahekordistumise tagajärgedesse puutub, on selgelt ka politsei asi. Ehkki suurte bordellide asemel tegutseb nüüd palju väikeseid, tavalistesse kortermajadesse varjatuid, ei tähenda see, et tegu poleks seadusvastase tegevusega. Jah, seadus ei keela enese müümist. Kuid võib eeldada, et suures osas korterites toimub tegevus siiski kupeldaja kaasabil, kes tehingutelt protsendi korjab. Suur osa prostituutidest ei tegutse omal käel, nad värvatakse ja nende pealt teenitakse tulu. Ja see on juba selgelt seadusvastane tegevus.