Droonilennutajate priipõli saab läbi

FOTO: graafika: Alari Paluots

Lennuamet kehtestab täna eeskirja selle kohta, kus ja kui kõrgele tohib Eestis lennutada mehitamata õhusõidukeid. Reeglite mõte on ära hoida õnnetusi ja tulevikus võib hakata droonipilootide tegevusel silma peal hoidma politsei.

«Sel suvel nägime meedias ja videoklippides, kuidas mehitamata õhusõidukeid lennutati suhteliselt kriitilistes kohtades, näiteks lennujaamade lähedal. Ohutuli läks põlema,» põhjendas lennuameti lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakonna juhataja Kristo Vallimäe, miks amet kuu aega tagasi uut eeskirja koostama hakkas.

Täna kehtima hakkav lennuameti peadirektori üldkorralduslik ettekirjutus näeb ette, et piloodiks loetakse igaüht, kes juhib tehniliste vahendite abil mehitamata õhusõidukit. Sealjuures pole vahet, kas see on Hiinas toodetud lendav mänguasi või mitme tuhande meetrise lennulaega droon.

Ranged keelualad

Kõige karmimad reeglid kehtivad kontrollitavas õhuruumis, mille alla kuuluvad kogu Tallinna ja Tartu linn ning nende vahetu lähiümbrus. Selles piirkonnas läheb drooni lennutamiseks igal juhul vaja lennuameti luba, mis antakse teatud ajavahemikuks ja määratud lennukõrguseni.

Sellise loa peab hankima ühtviisi nii Tallinna südalinnas kui ka tosinkond kilomeetrit läänes asuvas Tabasalus või lõunas asuvas Sakus. Sama nõue kehtib ka 30 kilomeetri raadiuses ümber Ülenurme lennuvälja Tartus. Kokkulepet vajab ka drooni lennutamine Kärdla, Pärnu ja Kuressaare lennuvälja lennuinfotsooni jääval alal ning Ämari lähistel.

Vallimäe sõnul tuleneb nõue sellest, et maanduvad ja õhku tõusvad lennukid liiklevad pidevalt ka madalamal kui 150 meetrit. «Isegi mudelkopteri lennutamine, mis ei tõuse kõrgemale kui 30 meetrit, on näiteks Tallinna lennuvälja vahetus läheduses väga ohtlik tegevus,» lausus ta.

Kontrollitavas õhuruumis peab lennujuht igast lennust teadlik olema ning kuna droonidega pole raadiosidet, käibki teavitus lennulubade kaudu. Lennuamet püüab taotlejale alati vastu tulla. Näiteks anti droonidele lennuõigus viimati SEB jooksumaratoni ülesvõtuks ning filmivõteteks 32 paigas Tallinnas ja Harjumaal.

Vabamalt võivad harrastajad end tunda mittekontrollitavas õhuruumis, mis laiub valdava osa Eesti territooriumi kohal. Seal võib drooni ilma lennuametit teavitamata lennutada kuni 150 meetri kõrguseni.

Seni läinud õnneks

Seda, et hobilennutajaid on viimasel ajal üha enam, näitab ka asjaolu, et lennuametisse jõudnud taotluste arv on lühikese ajaga mitmekordistunud.

«Aasta tagasi tuli selliseid taotlusi kord kuus. Tänavu juunis või juulis juba üks nädalas, praegu juba üks või enam päevas,» loetles Vallimäe.

Tema sõnul toob üldkorralduslik eeskiri ühtlasi kaasa selle, et ametkonnad hakkavad droonilennutajatel tihedamalt silma peal hoidma. Kuna lennuametil selleks ressurssi ei jätku, tehakse koostööd politsei- ja piirivalveametiga.

Kui droonijuht on reegleid rikkudes tekitanud varalist kahju, võib teda karistada kuni 800-eurose trahviga ja inimesele tekitatud tervisekahjustuse korral 1200-eurose trahviga.

Ehkki seni pole Eestis keegi drooniõnnetuses kannatada saanud, on peamiseks mureks lennud massiürituste kohal ja teiste õhusõidukite läheduses. Näiteks tegid tänavuse laulupeo ajal Tallinna lauluväljaku kohal lende mitu droonipilooti, kuigi alal kehtis piirang. Uus nõue ongi, et drooni lennutamiseks peab olema kooskõlastus massiürituse korraldajaga.

Kaks aastat droonilennutamisega tegelnud hobilendur Jüri Kaljundi sõnas, et tõsisemad droonilennutajad on nõuetega kursis olnud ka varem, ent uutele tulijatele on eeskiri hädavajalik. «Probleem on selles, et enamik kuni 1000-eurostest droonidest ei ole ehitatud nii, nagu ehitatakse lennukeid. Neil pole midagi dubleeritud, et nad alla ei kukuks,» rääkis ta.

Face­bookis tegutsevas droonilennutajate kogukonnas tuleb väga sageli ette, et masin lendab kuskile ära. Seejuures pole valdav osa droone ohutud.

«Propellerid on teravad ja kui need ringi käivad, siis võivad need veenid või kaela läbi lõigata, inimese pimedaks teha või väikelapse ära tappa,» kirjeldas Kaljundi. «Droon on ikkagi nagu lendav muruniiduk, millel ei ole kaitset peal.»

Samas on ta aga seda meelt, et droonide klassideks jaotamine tuleb kiiremas korras ette võtta, sest iga Hiina mänguasja pole mõtet lennuohuks lugeda. 30–50 eurot maksev kopter ei saagi üle 150 meetri tõusta, sest selle raadioside kaob ära.

«Praegu saab väikese kopteri osta 20 dollariga, et seda majade vahel lennutada. Kui laps läheb seda lennutama, siis kust algab see, et ta peaks teadma, et tal peaks olema mingisugune luba?» arutles Kaljundi.

Kuidas uut eeskirja rakendama hakatakse, selgitab lennuamet huvilistele 14. oktoobril majandusministeeriumis.

Tagasi üles