Reisikiri Riiast

Gustavs Klucis, «Sotsialismi ülesehituse eesrindel», 1928 Foto: Timo Toots

Kunstikriitik Liisa Kaljula käis kaemas kultuuripealinna Riiat ja lätlaste juurde kolinud Artishoki biennaali.

Kõigepealt, see aasta kuulub kultuuri mõttes päris kindlasti meie lähiregioonile. Jumala eest, ei ole vaja sõita lennukiga Berliini, Londonisse või Pariisi, sest lähemates linnades toimub nii palju huvitavat ja bussisõit Tallinnast Peterburi või Tallinnast Riiga on kiire ja mugav ega maksa pealegi oluliselt rohkem kui bussisõit Tallinnast Tartusse.

Kui Peterburi kuulsas Ermitaažis on veel oktoobri lõpuni avatud Euroopa mainekamaid kaasaegse kunsti biennaale Manifesta, siis Riia on sel aastal üks Euroopa kultuuripealinnu, nagu Tallinn oli seda 2011. aastal. Ainult selle vahega, et Riia sai oma kultuuripealinna aastaks valmis märgilise kultuuriobjekti – uue rahvusraamatukogu, kesklinnas tohutu kelgumäena kõrguva klaashoone, mille avamiseks vana raamatukogu juurest korraldatud inimkett käest kätte antavate raamatutega oli vähemalt televiisorist vaadates päris armas aktsioon.