Väike ja tubli Põlva viletsas Kagu-Eestis

Nils Niitra
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlva abivallavanema Janika Usina kinnitusel on aasta alguses toimunud ühinemise järel linnast väljas elava vallarahva jaoks avalikud teenused kindlasti paremaks läinud.
Põlva abivallavanema Janika Usina kinnitusel on aasta alguses toimunud ühinemise järel linnast väljas elava vallarahva jaoks avalikud teenused kindlasti paremaks läinud. Foto: Margus Ansu

Põlva linn on hoolimata oma asukohast vaeses Kagu-Eestis püsinud juba pikka aega kohalike omavalitsuste võimekuse indeksi teises kümnes, seega parimate hulgas. Ka pärast mullust ühinemist varem edetabeli tagumises otsas asunud Põlva vallaga suutis linn valla nii alla neelata, et säilitas koha eliidis.

Põlva asub väga elitaarses seltskonnas – aastate 2010–2013 koondindeksis jääb linnast ja rõngasvallast moodustunud Põlva vald 11. kohale, jättes selja taha mitu Tallinna ja Tartu küljealust omavalitsust oma jõukate elanikega. Edetabelis järgmine Kagu-Eesti vald Otepää on alles 29. kohal, siis tuleb veel tükk tühja maad ja 50. kohal on Võru. Lõviosa Kagu-Eesti omavalitsusi ripub kusagil 100. ja 215. koha vahel ehk tabeli tagumises otsas.

Kindlasti ei ole kõik Postimehe lugejad Põlva linna sattunud. Linna keskus on veetlev oma kohvikute, kaupluste ja pargiga – kui pole käinud, tasuks kindlasti minna. Põlva meenutab pisut mõnd õdusat Soome väikelinna. Selle loo juures on lühivestlused viie ostlemas käinud põlvalasega ja mitte ainuski neist ei virisenud oma linna üle – rahulik, turvaline, mõnus. Kui Põlvas mõõdetaks inimeste õnnetunnet, siis satuks see ilmselt taas kuhugi edetabeli ülaotsa.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles