Uue seadusega on kõrgeimal seadusandlikul tasemel kindlaks määratud, et perekonna mõiste on seaduse silmis saanud uue sisu. Ning nagu füüsikas, pole ka perekonna mõiste semantilisel arendamisel tegelikult piire, kirjutab ajakirja Akadeemia peatoimetaja Toomas Kiho.
agu iga seaduse puhul, tuli ka pärast kooseluseaduse vastuvõtmist presidendil kaaluda selle vastavust põhiseadusega. Üks võimalik konflikti koht siin on sõna «perekond», mille tähendusvälja uus seadus paistab ümber defineerivat. Põhiseaduse järgi «perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all, abikaasad on võrdõiguslikud» jne. Kui 1990. aastate alul põhiseadust kirjutati ja kui see rahvahääletusel vastu võeti, ei tulnud keegi selle peale, et «perekonna» tähendusväli võiks katta midagi muud peale nn traditsioonilise mudeli «isa ja ema ja lapsed». Sellele on viidanud põhiseaduse assamblee liikmed ka äsjases arutelus (nt Ants Erm).