Igati töökorras inimlikkus vana hea Steinbecki näitel

Janar Ala
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mikk Jürjens (vasakul) ja Indrek Ojari.
Mikk Jürjens (vasakul) ja Indrek Ojari. Foto: Siim Vahur

See on John Steinbecki kuulus tekst, mida isegi siin-seal gümnaasiumi kohustusliku kirjanduse programmis kohtab. Lugu on lihtne, ent üllas. Kaks sõpra – George (Mikk Jürjens) ja Lennie (Indrek Ojari) – otsivad 1930ndate suure depressiooni aegses Ameerikas farmitööd. Sellised ringirändavad tüübid, nagu näidend meile jutustab, olid tol ajal Ameerikas tavalised ja farmide tööjõurotatsioon sage.

Nutikas George on paaris see tüüp, kes teeb ära mõtlemise osa, vaimse puudega, ent füüsiliselt tugeva Lennie’ ülesanne on aga avaldada muljet siis, kui on tarvis näidata jõudu. Nende omavaheline psühholoogiline dünaamika on nüansirikas ja kaastundlik.

George’i ja Lennie’ teekond viib nad California suurfarmi, mille boss kannab lihtsalt nime Boss, ja seal hakkavad hargnema ka sündmused. Tegelasteks Boss (Mart Toome), tema poeg Curly (Märt Pius), Curly pruut (Maiken Schmidt) ja terve hulk sulaseid. Erinevad tüübid, erinevad lood, erinevad karakterid, erinevad intriigid – selles osas töötab kõik nagu korralik reality-show, igaühes vastav funktsioon ja intriigitäpike.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles