Vene erukapten: Rootsi vetes pole mingit allveelaeva

Erukapten Igor Kudrin.

FOTO: Erakogu

Vene tuumaallveelaeva erukapteni Igor Kudrini sõnul ei ole Rootsi ranniku lähedal mingit Vene allveelaeva ja seda ei ole seal ka kunagi olnud.

Praegu Peterburi allveelaevnike klubi juhina tegutsev Kudrin ütles intervjuus Postimehele, et tema hinnangul on kogu Rootsi vetes toimuv seotud Rootsi riigieelarve aruteluga ja püüdega suurendada selle intsidendi abil kaitsekulutusi.

Igor Kudrini küsitles venekeelse Postimehe palvel rahvusringhäälingu korrespondent ja operaator Venemaal Anton Aleksejev.

Miks üldse otsitakse Rootsi vetest nii kaua tundmatut allveelaeva? Kas selles Läänemere osas on erilised tingimused, mis võimaldavad peita allveelaeva nii, et keegi ei suuda seda mitme päeva jooksul üles leida?

Kõigepealt tasub meenutada Confuciuse sõnu: «Raske on otsida musta kassi pimedas toas, eriti veel, kui teda seal ei ole».

Kas üleüldse on võimalus, et Vene allveelaev sisenes salaja Rootsi territoriaalvetesse?

Meie allveelaevadel ei ole mingit sõjalist või poliitilist mõtet siseneda Rootsi või mõne muu riigi territoriaalvetesse. Tasub vaadata tagasi ajalukku, 1981. aastasse. Siis leidis tõepoolest aset intsident, kui nõukogude allveelaev C-363 sattus navigatsioonivea tõttu Rootsi territoriaalvetesse ja sõitis Rootsi sõjaväebaasi lähedal madalikule.

Ma kordan veel kord – allveelaev sattus Rootsi vetesse navigatsioonivea tõttu ja süüdi jäi selles meeskond. Pärast seda on Rootsis alati ühel ja samal ajal aastas teemaks «Venelased tulevad» või õieti «Venelased ujuvad!». See on seotud sellega, et just sel ajal aastas arutab Rootsi parlament järgmise aasta riigieelarvet. Ja külma sõja ajal oli see teema edukas – «Venelased ujuvad» ja see tähendab, et on tarvis suurendada kaitse-eelarvet ning seda eelkõige veealuse kaitse valdkonnas.

Milliseid tõendeid nõukogude allveelaevade olemasolust esitati?

Kunagi ei ole esitatud fakte või reaalseid tõendusmaterjale selle kohta, et seal olid tõepoolest nõukogude allveelaevad. Foto- ja videomaterjalid näitasid hoopis, et allveelaevaks peetud objekt oli hoopis kas kala- või hülgeparv või vanad uppunud kalavõrgud. Teil Eestis on praegu Hollandi allveelaev (Hollandi allveelaev Bruinvins, mis osales õppustel ja viibis nädalavahetusel Tallinna sadamas, kuid mis lahkus Eestist juba pühapäeval – toim), mille fotot rootslased esitlesid kui tõendit teadmata päritoluga «veealusest aktiivsusest». Kui vaadata seda fotot – muide, rootslased ise tunnistasid seda – see allveelaev osales koos nendega ühisõppustel. Kuid rootslased ütlevad, et nad pidasid silmas midagi muud, mitte seda laeva. Minu hinnangul ei saa seal peale «lendava hollandlase» midagi olla.

Sel nädalal hakkasid liikuma jutud, et salapärane laev on Venemaa allveelaevastiku lipulaev Dmitri Donskoi.

Te võite vaadata internetist lehekülge http://www.deepstorm.ru – torm sügavikus. See on väga tehniline. Sealt on võimalik leida allveelaevade projekte. Ja sealt te näete, et tuumarakette kandva tuumaallveelaeva Dmitri Donskoi veeväljasurve on 48 000 tonni. Baseerub see laev Põhjalaevastikus. Ja ka väga seda soovides ei oleks see laev saanud märkamatult siseneda Läänemerre ning jõuda Rootsi vetesse. Teiseks – Läänemeri on tuumavaba meri ning siin ei liigu ei meie ega ka mingid muud tuumaallveelaevad. Aga tuua 48 000 tonni märkamatult Läänemerre ja toimetada see märkamatult peaaegu Stockholmi sadamasse – see on jama ruudus.

Kuidas kommenteerite versiooni, et allveelaev võis olla täitmas Nord Streami gaasijuhtme kaitsmise ülesannet?

No mida nad seal teevad? Ujuvad torujuhtme kõrval ja vaatavad, kuidas ta ennast tunneb? Vabandage väga, aga see kuulub fantastika valdkonda.

See tähendab, et selles piirkonnas ei asu üleüldse mingeid Vene allveelaevu?

Kõik Läänemeres asuvad allveelaevad paiknevad oma baasides. Kaks allveelaeva asub Kroonlinnas ning kaht ehitusjärgus allveelaeva võib näha Peterburis admiraliteedi tehases. Neid võib näha igaüks, kes seal piirkonnas mere äärde satub. Need laevad on alles katsetusjärgus ja vette ei ole neid laevu üleüldse veel lastud.

Kui tõenäoline on versioon, et salapärase Vene allveelaevaga juhtus midagi, aga alus ei palu abi?

Ma ei suuda nüüdisaegses maailmas ette kujutada sellist olukorda, kus meie allveelaev jäetakse kuskil hätta ja ei osutata mingit abi. Midagi sellist ei saa olla.

Allveelaevaga Kursk omal ajal just nii juhtus.

Me osutasime ka siis abi, aga siis ei olnud enam paraku kedagi päästa. Vaadake internetist: mõni aasta pärast Kurski katastroofi sattus Vaikse ookeani laevastikus avariisse batüskaaf AS-28. Ja siis võeti Briti mereväe abipakkumine kohe vastu. Suurbritannia lennukiga toodi sündmuskohale päästeaparaat, mis selle batüskaafi ka päästis. Ja kõik jäid ellu. Meie juhid on teinud õnneks Kurski katastroofist õiged järeldused ja rahuajal võetakse vastu ükskõik kelle abi, sõltumata sellest, kes seda pakub – meie liitlased või NATO.

Te juhite Peterburi allveelaevnike klubi ning teil on kontaktid ka välismaa kolleegidega. Mida nemad sellest kõigest arvavad?

Kui ma seda uudist kuulsin, siis kirjutasin kohe Rootsi kolleegidele – samasugustele endistele allveelaevnikele nagu minagi. Ja sain väga lühikese vastuse: «Igor, väga hea, et ma läksin erru ja ei oma selle jamaga mingit kokkupuudet ja jälgin seda ainult televiisoriekraanilt». Meil on allveelaevnike organisatsioon ning me saame igal aastal kokku mõnes riigis, kellel on allveelaevastik. Seal on kõik normaalsed inimesed, allveelaevnike seas hullumeelseid inimesi ei ole. Me suhtume üksteisesse kui professionaalidesse, hoolimata sellest et olime külma sõja ajal vastased. Justnimelt vastased, mitte vaenlased.

Venemaal on välja tuldud versiooniga, et kogu Rootsi vetes toimuva eesmärk on suunata neutraalne Rootsi liituma NATOga.

Jah, see võib nii olla. Kui ma postitasin meie (allveelaevnike) Facebooki gruppi küsimuse, kas me tõepoolest tahame tagasi külma sõda, vastati mulle kommentaarides: «Meie ei ole valitsus. Valitsus ja allveelaevnikud – need on kaks eraldi kategooriat».

Üldiselt ei ole saladus, et rahvusvaheline olukord on üha pingelisem ja seda ka Läänemeres. Näiteks meie fregatid korraldavad praegu harjutusi ja kontrollivad täielikult kogu Läänemerd. Ja ma ei suuda ette kujutada olukorda, et meie laevad ja päästjad ei osutaks abi hättasattunud allveelaevale.

Erukapten Igor Kudrin teenis aastatel 1975-1994 erinevatel ametikohtadel Nõukogude Liidu, hiljem Venemaa Põhjalaevastiku strateegiliste tuumaallveelaevade grupis. Alates 1988. aastast oli ta Põhjalaevastikus projektide «Navaga» ja «Delfiin» ülem. Praegu on Kudrin Peterburi allveemeremeeste klubi juht ning ta on omas valdkonnas tunnustatud ekspert.  

Tagasi üles