Argo Ideon: külma sõja veealused lahinguväljad

Argo Ideon Foto: PEETER LANGOVITS/PM

Rootsi äsjane allveelaevajaht toob meelde külma sõja aegsed veealused vastasseisud Nõukogude Liidu ja lääneriikide vahel, millest toona palju ei kõneldud, kuid on rohkelt kirjutatud hiljem. Külma sõja mõlema leeri allveelaevad luurasid nii teineteise rannikupiirkonda, sõjalise tähtsusega objekte kui üritasid vahelduva eduga jälgida teise poole allveelaevade liikumist.

Vastasseis merepinna all on katkenud vaid hetkedeks – näiteks siis, kui augustis 2000 Vene aatomiallveelaev Kursk Barentsi mere põhja jäi ning hulk lääneriike Venemaale päästetöödel abi pakkus. Ka Rootsi pakkus toona oma abi: sügavvee päästevahendit, mis oli võimeline töötama kui 400 meetri sügavusel, kirjutab Peter Truscott oma raamatus «Kursk». Abipakkujate seas olid USA ja Saksamaa, kuid Venemaa nõustus teatud tingimustel üksnes Norra ja Ühendkuningriigi pakutuga. «Venemaa oli juba nagunii läinud Briti ja Norra abi vastuvõtmisega kaugemale, kui neil tahtmist oli – nad kindlasti ei tahtnud, et muud päästemeeskonnad tungleksid Kurski ümber, põhjustades koordinatsiooniprobleeme, ning nuhiks ülisalajase allveelaeva ümbruses.»1

Kuid enamasti käis maailmamerede all halastamatu üksteise jahtimine, mille üle ei tasu ka kuigivõrd imestada – tuumarakette kandvad allveelaevad olid (ja on) suurriikide üks põhilisi strateegilise relvastuse platvorme, mille asukoha kindlakstegemine igal hetkel oli elulise tähtsusega.