Alaealine tüdruk pakkus end meestele toidu ja öömaja eest

Tallinncity.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: SCANPIX

Tallinna perekeskuse pereteenistuse juht Tuuli Mõistlik rääkis ajalehele Pealinn Tallinna lastekaitsjate tööst ülevaadet andes, et mõned lapsed on teismeikka jõudes kogenud õudusi, mida enamik täiskasvanuid ei oska ette kujutadagi.

«Meil on kliendiks olnud 13-aastane tüdruk, kes põhimõtteliselt kodus üldse ei elanud, ööbis kes-teab-kus. Ise hankis endale koha, kus magada,» rääkis ta. Mõistliku sõnul olnud lapsel korralik kodu ja ema-isa täiesti olemas, lihtsalt kodune õhkkond oli niivõrd hull, et ta ei suutnud seal olla.

«Isa ainuke mure oli, et tütar narkootikume ei tarvitaks. Ei tea, kui mitu korda see 13-aastane laps oli eri onude käest läbi käinud, et endale elatist teenida – süüa saada, öömaja saada. Aga isa ainus mure oli uimastid.»

Kooliskäimine jäi tüdrukul sootuks soiku. «Tal oli vaja ellu jääda. Muidugi ei käinud ta koolis,» rääkis Mõistlik. «Ei tahtnud ta ka minna abi küsima – ta ju teadis, et laps ei tohi niimoodi ringi uidata ja kui ta kätte saadakse, siis pannakse jälle kuhugi kinni. Aga tüdruk oli vabadusega harjunud. Eks politsei aeg-ajalt ta siiski kätte sai ja turvakodusse viis. Seal ta paar päeva püsis, toibutas ennast, vahetas kantud riided puhaste vastu ja tegi jälle vehkat.»

Ajaleht Pealinn kirjutab, et abi vajavad lapsed kipuvad aina abivõrgustikust välja pudenema. Nõmme linnaosa lastekaitse peaspetsialisti Kati Valma sõnul on üks põhjus selles, et kuigi erinevad abiorganisatsioonid on olemas, pole koostöö ning info liikumine nende vahel alati kõige sujuvam. Samuti on lastekaitsetöötajad tööga üle koormatud ning tihti ei ole neil aega iga juhtumiga süvitsi minna, eriti kui otseseid lapse väärkohtlemise fakte teada ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles