Eestis ununenud mustrid jõudsid koju

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustjala naise kostüüm (vasakul) ja Kadrina naise kostüüm, seelik ootamatu triibukombinatsiooniga.
Mustjala naise kostüüm (vasakul) ja Kadrina naise kostüüm, seelik ootamatu triibukombinatsiooniga. Foto: Kristjan Teedema

Iga ese on silmapaistev. Kõik on haruldane. Rahvakunstis ei ole kunagi kaht ühesugust asja. On väga tore, kui senine muuseumi kogu saab täiendust ning uurijail jätkub uusi põnevaid esemeid, mida silmitseda.

Just selliste sõnadega hindavad eile avatud näitust Eesti Rahva Muuseumi peavarahoidja Riina Reinvelt ja teadur-kuraator Reet Piiri. Nad on väga õnnelikud.

Jüri kihelkonna pruudipärja, sellesama, mida kroonprintsess Victoria eile hellalt oma kinnastatud kätega puudutas, saatis 1901. aastal Stockholmi Jüri kiriku pastor Rudolf Winkler. Koos pruudipärjaga saatis ta sinna ka samast kihelkonnast pärit mehe ja naise rahvarõivakomplektid, millesse kuulus nii palju esemeid, et neid korraga ühel mannekeenil eksponeerida polegi võimalik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles