Abilinnapea Merike Martinsoni sõnul on masendavat statistikat kogunenud piisavalt, nüüd on aeg midagi ette võtta.
Martinson: keegi peab esimese sammu tegema
7. november 2014, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«On ilmunud kaks rohelist raamatut, kus on ära toodud suurt alkoholitarbimist näitav statistika. Meie elanikkond, kaasa arvatud vastsündinud ja eakad, joob ära 11,6 liitrit alkoholi aastas. Need arvud on kohutavad ja kuskilt tuleb nende vähendamist alustada,» ütles Martinson linnavalitsuse pressikonverentsil.
Ta lisas, et pole mõtet kirjutada järjekordset alkoholi tarbimist ja sellest tekkinud kahjusid kajastavat rohelist raamatut ja teha järjekordseid analüüse, kui alkoholi tarbimise vähendamiseks ei tehta ühtegi sammu.
«Elanikkond ootab, et midagi tehtaks. Oodatakse tegusid nii riigilt kui kohalikult omavalitsuselt. Ja kuna riik ei ole mingeid piiranguid teinud, siis meie alustame esimese sammuga ja vaatame, missugused tulemused sellel on,» rääkis Martinson. Rohelisest raamatust võetud andmed annavad linnavalitsusele piisavalt põhjust piirangute kehtestamiseks.
Nii leiab sealt näiteks põhjenduse alkoholimüügi lõpetamiseks tanklates. 18-19-aastaseid testostjaid kasutades tehti kindlaks, et tanklates küsitakse vanust tõendavat dokumenti 30 protsendilt noortest alkoholiostjatest. Kaupluste kohta ütleb uuring seda, et kõige raskem on alaealisel alkoholi kätte saada keskmise suurusega kauplusest. Seal küsitakse dokumenti peaaegu pooltelt noortelt. Väikepoodides see-eest aga vaid 34 protsendilt.
Kõige hullem on olukord aga toitlustusasutustes, kus oma vanust peab tõestama vaid 14 protsenti noortest alkoholihimulistest.
Martinsoni sõnul näitavad uuringud, millest värskeim on Marit Hinnosaare doktoritöö, et kõige tõhusam vahend alkoholi tarbimise vähendamiseks on piirata selle kättesaadavust. «Hinnosaar näitab oma töös ära, et pühapäevane alkoholimüügi piirang võib vähendada alkoholi tarbimist 20 protsendi võrra,» ütles abilinnapea.
Martinson tsiteeris taas rohelist raamatut, mille andmetel on Eestis 100 000 elaniku kohta 195 alkoholi müügikohta. Näiteks Islandil on neid 15,9, Soomes 6,3 ning Norras ja Rootsis 4,5. Tallinnas on müügikohti veel rohkem, 100 000 elaniku kohta lausa 440.
Konjunktuuriinstituudi uuring annab abilinnapea sõnul kaks olulist märksõna. «83 protsenti küsitletud inimestest soovib alkoholi tarbimist vähendada ja 51 protsenti ootab rangeid piiranguid,» lausus Martinson.
Linnavalitsus toetub ka uuringu sellele reale, et 51 protsenti küsitletud inimestest leiab, et alkoholi müügikohti võiks olla vähem. Tõsi, 85 protsenti vastanutest peab tõhusateks alkoholi tarbimise vastasteks meetmeteks ka seda, et noortele tuleks luua rohkem vaba aja veetmise võimalusi ning et neile tuleks selgitada alkoholi tarbimise tagajärgi.
IRLi fraktsiooni kuuluv linnavolinik Riina Solman leidis, et linnavalitsuse joomisega võitlemise plaan on õilis, kuid seda ei saa ellu viia ainult keeldudega. Samas on linnavalitsus tema sõnul alkoholismivastases võitluses pisut silmakirjalik.
«Valimiste eel on Keskerakond valimisteemana alkoholi vastu, aga igal suvel reklaamib pereüritusena Õllesummerit, mida korraldatakse linna haldusalas välja renditaval lauluväljakul. Lauluväljaku juhi kuuluvus on kahtlusteta keskerakondlik ning lausjoomist Õllesummeril on raske mitte märgata. See on üks jõhkramaid näiteid, kuidas sõnad ja teod ei pruugi selle kampaania puhul kokku minna. Veel jätavad «keelud» meetmena naljaka mulje seepärast, et koolist 51 meetri kaugusel asuv alkoholi müüv pood ei ole kuidagi ohutum kui meeter-paar lähemal olev kauplus,» ütles Solman.