/nginx/o/2010/08/10/416015t1h21f6.jpg)
Arengukava «Tallinn 2030» näeb ette Põhja-Tallinna umbes Telliskivi tänava alla tunneli rajamist, kuid tehnikaülikooli teadurite hinnangul on see hoopis kaugem tulevik.
Teadlast üllatas Tallinna uljas tunnelikava
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi teadur ning Tallinna tänavate ja kergliiklusteede teemaplaneeringu üks autoreid Tiit Metsvahi oli isegi natuke üllatunud, et strateegias «Tallinn 2030» on tunneli rajamine kirja pandud.
«Praegu mingis mõttes soiku jäänud teemaplaneeringu kõige tähtsam ülesanne on Tallinnas paika panna võimalikud liikluskoridorid tulevastele tänavatele, et neid kohti täis ei ehitataks,» rõhutas Metsvahi. «See ei tähenda, et 2030. aastal on just kõik need teed ja tänavad olemas.»
Põhjaväila tunneli kohta ütles teadur, et see võiks pihta hakata juba kuskilt Uus-Sadama tänava kandist ning lõppeda teisel pool Sõle tänavat. Kunagi käidi Põhjaväila idee välja mõttega, et see juhiks suure liikluse kesklinnast kõrvale. Praegu ulatub aga kesklinn juba mereni ning Põhjaväil jääks ikkagi linna keskele.
Umbes samasugune olukord valitses kunagi Oslos, kus võimas magistraal kulges otse raekoja tagant. Siis otsustatigi viia tee tunnelisse. Sama võiks teha ka Tallinnas.
Hädavajalikuks peab Metsvahi ka väikese tunneli ehitamist Russalka juurde, sest muud lahendused seal üha kasvava liiklusvooga hakkama ei saa. Viimasel ajal on Tallinna linnajuhid rääkinud Russalka ristmiku odavamast ümberehitusest, kuid Metsvahi peab seda poolikuks lahenduseks.
Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul sõltub Russalka liiklussõlme renoveerimine rahastamisest. Kuna keskkonnaministeerium on andnud linnale loa sealkandis merd täita, siis pöördub linnavalitsus majandusministeeriumi poole, et selgitada euroraha saamise võimalusi.
Esialgse hinnangu järgi läheks Russalka liiklussõlme ehitus maksma umbes miljard krooni. Riigi seni pakutud 500 miljonit ei ole Boroditši sõnul lahendus, sest linn ei suuda teist poolt rahast juurde panna.
Põhjaväila Stroomi metsast läbiviimist peab Metsvahi tähtsaks eelkõige Kopli ja Paljassaare jaoks, kui seal tulevikus elanike arv kasvama hakkab.
Kesklinna suunas on kavas rajada küll Kalamaja ümbersõit, et vabastada Soo ja Tööstuse tänav raskeliiklusest, aga liikumissuunad peaksid olema võimalikud ka mujale. Sõle tänava läbilaskevõime jääb ilmselt peagi vajadustele alla.
«Kõigis Tallinna üldplaneeringutes on Stroomi metsa kaudu kulgev tee sees olnud,» mainis Metsvahi. «Tehniliselt on võimalik seda mitmel viisil rajada. Näiteks võiks tee ehitada suhteliselt madalale estakaadile, et inimesed saaksid selle alt läbi käia. Ka süvend tuleks kõne alla, aga see on kallim.»
Kalamaja ümbersõitu on teaduri sõnul samuti võimalik nii ehitada, et see ei lõikaks linna merest ära ning inimesed saaksid vabalt liikuda.