Psüühikahäirega inimesed vajavad julgustust

Sirje Niitra
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööoskuste hindamisel tuleb näidata nii oma käteosavust kui rutiinitaluvust. Pildil töövõime hindamise tund, mida viivad läbi tegevusterapeut Irene Kadu (vasakul) ja sotsiaaltöötaja Mairi Luhasoo.
Tööoskuste hindamisel tuleb näidata nii oma käteosavust kui rutiinitaluvust. Pildil töövõime hindamise tund, mida viivad läbi tegevusterapeut Irene Kadu (vasakul) ja sotsiaaltöötaja Mairi Luhasoo. Foto: Liis Treimann

Inimesed, kellel on diagnoositud mõni psüühikahäire, on enamasti täiesti tavalised inimesed meie keskelt, kes saavad üldjuhul oma eluga kenasti hakkama, kuid võivad mingites tegevustes aeg-ajalt vajada kaasinimestelt suuremat mõistmist, toetust ja abi.

Psüühikahäirete alla käivad väga erinevad diagnoosid: näiteks meeleoluhäired, nagu depressioon ja bipolaarsed meele­oluhäired; neurootilised ja stressiga seotud häired, nagu erinevad ärevus- ja sundhäired; füsioloogiliste funktsioonide häired, nagu söömis- ja unehäired; psühhootilised häired; aga ka dementsus ja psühhoaktiivsete ainete (alkohol, narkootikumid, ravimid) kuritarvitamine või sõltuvus.

See mõiste hõlmab nii vaimse alaarenguga kui ka norm­intellektiga inimesi, kes on haigestunud mõnda psüühilisse haigusesse. Osa neist inimestest on omandanud kõrghariduse, kindla eriala või kutse ja tööturul oma koha leidnud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles