/nginx/o/2014/04/17/2966970t1hb2f1.jpg)
/nginx/o/2014/09/08/3332171t1h8cf9.jpg)
Parlamendi põhiseaduskomisjon saatis järgmise nädala neljapäevaks parlamendi ette teisele lugemisele riigikogu liikmete puutumatust reguleeriva eelnõu ning viis sinna muudatuse, mille järgi peab saadiku tööruumide läbiotsimiseks nõusoleku andma õiguskantsler.
Kui algse eelnõu järgi vajanuks riigikogu hoones asuvate ametiruumide läbiotsimine ning sealt leitud asitõendite, dokumentide ja sidevahendite kaasaviimine, samuti saadiku riigikogu serverites asuva tööalase kirjavahetuse väljaandmine riigikogu esimehe nõusolekut, siis muudatuse järgi peaks selleks nõusoleku andma õiguskantsler, teatas riigikogu pressiteenistus.
Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimehe Rait Maruste sõnul on riigikogu poliitiline organ ja õigusmenetluse erapooletuse huvides oleks sõltumatu hindaja ehk õiguskantsleri otsustus sobivam.
Eelnõu näeb samuti ette, et enne süüdistusakti koostamist tehtavateks menetlus- ja jälitustoiminguteks peab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku andma Tallinna ringkonnakohtu esimees. Riigikogu liikme puutumatust eriti intensiivselt riivavad toimingud ehk tema kahtlustatavana kinnipidamine, tõkendina vahi alla võtmine ning sundtoomine vajavad komisjoni varasema muudatuse kohaselt aga põhiseaduskomisjoni luba. Immuniteediga on kaetud ka riigikogu liikme postisaadetised ja elektrooniline teabevahetus ning selle põhjendatud riiveks on vaja luba kohtunikult.
Maruste ütles riigikogu pressiteenistuse teatel, et regulatsiooniga ei anta kellelegi grammigi immuniteeti juurde võrreldes sellega, mis on põhiseaduses kirjas. «Põhiseaduse normile antakse üksnes lahtikirjutus sellest, kuidas immuniteeti ühes või teises olukorras rakendatakse. Immuniteet kui riigiõiguslik põhimõte on kasutusel paljudes teistes Euroopa riikides ning eeskätt on ta mõeldud kaitsma opositsiooni koalitsioonipoolse võimu kuritarvituste eest,» märkis ta.
Teiste muudatuste seas on komisjon juba varem täpsustanud ka immuniteediregulatsiooni jõustumisaega: kui algselt oli selleks 2015. aasta kevadel valitava uue koosseisu volituste algus, siis muudatuse kohaselt jõustuks see üldkorras.
Põhiseaduskomisjon hakkas saadikupuutumatuse probleemidega põhjalikult tegelema 2012. aasta sügisel pärast seda, kui riigikogu oli toetanud õiguskantsleri ettepanekut asuda seadust muutma. Mullu märtsis komisjoni algatatud eelnõu, mis immuniteedimenetlust reguleerib, läbis esimese lugemise eelmise aasta novembris.