ARKi järjekorras või Butõrka vanglas?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas kahekümnest inimesest koosnev järjekord on normaalne nähtus?
Kas kahekümnest inimesest koosnev järjekord on normaalne nähtus? Foto: Toomas Huik/Postimees

Otse maja ees kõnniteel istuv viril ja väsinud väikelaps (ootesaalis ei jätku toole), palavusest ja õhupuudusest rammetud inimesed pikas, teosammul liikuvas järjekorras. Kas seistakse pakkide andmise sabas 1937. aasta Butõrka vanglas? Ei, see on tavaline augustikuine tööpäev maanteeameti Saue liiklusregistri büroos (rahvakeeli ARKis).

«Kaheksateist inimest enne meid, tea, kas jõuame enne sulgemist paberid korda aetud,» võttis keskealine, anonüümsust palunud naine laupäeval veidi pärast keskpäeva liiklusregistri Saue büroos masinast järjekorranumbri.

«Sõitsime linnast spetsiaalselt siia, sest siin on võrreldes Mustamäe ARKiga kordades sõbralikum teenindus, aga sellist järjekorda ei osanud küll oodata,» kahetses ta.

«Nad ei tahagi mitte midagi paremaks muuta,» ütles järjekorras seisev Helve büroo kolme töötegemise asemel üksteisega lobisevat teenindajat vaadates.

«Ega siis muidu pole tutvus ARKis kulla hinnaga. Kui siin asjad valutult saaks aetud, jääksid nad ju meeleheast ilma.»

Soomlane Jari, kes oli tulnud oma firma veoautot Eestis ümber registreerima, ei suutnud kuidagi ära imestada siinset bürokraatiat.

«Soomes piisab mul auto ümber registreerimiseks ühest paberist, kus nii ostja kui müüja andmed peal ja kust teenindaja saab kogu vajaliku info kätte. Ühe nupulevajutusega vormistab isegi liikluskindlustuse, küsib vaid, et millist kindlustusseltsi ma eelistan,» kõneles Jari.

«Aga Eestis....Üleeile juba seisin poolteist tundi sabas, siis selgus, et registreerimistunnistuse B-osa on puudu,» näitas ta hulka pabereid.

Samas ei mõista mees, mil viisil peaks ta registreerimata ja liikluskindlustuseta auto ARKi eelülevaatusele toimetama.

«Eestis on ainus võimalus osta üheks päevaks 1800 krooni maksev transiitnumbrimärk. Eesti liiklusregistri bürood proovinumbreid ei väljasta, proovinumber tuleb kalli raha eest osta erafirmast. Kuidas saab ametiasutus väita, et tulge autoga meie juurde omal riisikol?» ei mõistnud ta. «See on ju seaduserikkumine?»

«Praegu on tõesti aeg, kus büroo töötajatel on kiirus taga ning asjaajamine võtab tavapärasest kauem aega,» ütles põhja regionaalse maanteeameti liiklusregistri pressiesindaja Mari-Jaana Adams.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles