Riigil pole õigust kedagi tööle sundida

Anneli Ammas
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kes seob erivajadustega inimese võrgustiku kokku?
Kes seob erivajadustega inimese võrgustiku kokku? Illustratsioon: Pm

Liikumispuudega mees küsis töötukassalt tuhandeid eurosid rahalist tuge, et osta jalale liikumist kergendav tugivahend, aga töötukassa vastas eitavalt, sest töötegemist see vahend otseselt ei kergenda.

Töötukassa juhtumikorraldaja Anne Martin oli mehele ära öeldes kurb. Kust läheb piir tööks vajaliku ja üldist elukvaliteeti parandava abivahendi vahel? See mees oli alustuseks pöördunud linnavalitsuse sotsiaalosakonda, kust soovitati igaks juhuks küsida ka töötukassalt, kas nemad ei võiks üle 5000 euro maksva vahendi eest tasuda.

Kui kuulata jutte töövõimereformist, kus kõigi erivajadustega inimeste probleemide lahendus peaks tulema töötukassast, siis käitus linnavalitsuse sotsiaalametnik loogiliselt. Sama loogiliselt käitus ka töötukassa – vastavalt oma reeglitele. Mees aga peab käima kahe ametiasutuse vahet – nüüd läheb tagasi sotsiaalosakonda – ning kulutama närve. Seejuures pole sugugi kindel, kas ta lõpuks saab, mida vajab.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles