Maruste: kohus ei tohi probleemiga inimest tagasi saata

Rait Maruste.

FOTO: Mihkel Maripuu

Kui inimene pöördub reaalse probleemi lahenduseks kohtusse, tuleb see menetlusse võtta, mitte vormiliste põhjenduste najal tagasi lükata, leiab endine riigikohtu esimees ja nüüdne riigikogu liige Rait Maruste (Reformierakond).

Õiguskantsler Indrek Teder kirjutas täna Postimehes ilmunud arvamusartiklis, et kohati tundub talle, et inimesel on väga keeruline riigi või kohaliku omavalitsuse peale kaevates halduskohtusse löögile saada. «Nimelt saab inimene halduskohtu uksest üldjuhul sisse siis, kui näitab, et tema õigusi rikub mõni halduse üksikakt. Kui inimese õigusi rikub aga üldakt, siis enamasti kaebust menetlusse ei võeta. Tihti soovitatakse sel juhul pöörduda õiguskantsleri poole, kes saab omakorda üldaktide põhiseaduspärasuse riigikohtus vaidlustada.»

«Mis on üksikakt ning mis üldakt – mida põhjalikumalt ma kohtupraktikat uurin, seda vähem ma aru saan,» kirjutas Teder ning tõi esile paar näidet, kus ta ise eksinud oli.

«Teder kirjutab probleemist küll paari enda näite varal, üldistust on sellest välja lugeda suhteliselt raske,» märkis Maruste. Tema sõnul on praeguseks taandunud varem eriti Tallinnas domineerinud tendents leida formaalseid põhjusi, miks inimese taotlus tagasi saata.

«Õige on aga see, et inimese jaoks, kellel on probleem, pole tähtis, kas tegu on üksik- või üldakti, määruse või millega iganes. See ei ole inimese mure, kui tema õigusi või vabadusi on rikutud. On kohtu ülesanne ära lahendada probleemi kuuluvus ja seda tuleb vaadata sisu järgi, mitte vormistuse kohaselt. Kui kohtud on läinud formalismi teed, on see väga halb,» ütles Maruste.

«Ma veidi tajun, et probleem on lähenemisviisis. Kui võetakse eelduseks, et kõigepealt määratleme akti ja siis hakkame kujundama seisukohta, siis tegelikult jäetakse inimene kõrvale. Lähtekoht peaks olema see, et kõigepealt tuleb tuvastada, et inimesel on probleem, tema õigusi-vabadusi on rikutud, ning siis peab kohus ise seslle ära klaarima, mitte lükkama tagasi inimesele, et ta on valesti vormistanud või vale kohtu poole pöördunud,» ütles Maruste.

Seega toetab temagi õiguskantsleri välja pakutud lahendust probleemile, et kohus võtab inimese kaebuse igal juhul menetlusse, kui asjas esineb sisuline probleem.

Maruste lisas, et õiguskantsleril on siiani käigus talle antud abstraktse normikontrolli pädevus. «See on puhas juurateoreetiline vaidlus, kas tegu on üksik- või üldaktiga. Tegelikult meil sellist asja enam vaja pole. See oli kunagi õigustatud, iseseisvuse algusaastatel, aga praegu tegelikult sellist vaheastet õiguskantsleri puhul meil vaja enam pole,» arvas Maruste.  

Tagasi üles