Tallinn veeretab merehaisu kõrvaldamise riigi kaela

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mererannas Pirita tee ääres haiseb aeg-ajalt, sest Kalaranna ja «Russalka» vahelises merealas on toitainete sisaldus suur ja seetõttu kasvab seal ka ohtralt merevetikaid, mis randa kogunevad ja lõpuks roiskuma lähevad.
Mererannas Pirita tee ääres haiseb aeg-ajalt, sest Kalaranna ja «Russalka» vahelises merealas on toitainete sisaldus suur ja seetõttu kasvab seal ka ohtralt merevetikaid, mis randa kogunevad ja lõpuks roiskuma lähevad. Foto: Mihkel Maripuu

Kuumadel suvepäevadel tunnevad kõik mööda Pirita teed sõitjad või sealkandis kõndijad aeg-ajalt hingematvat haisu, millest lahtisaamise lükkab Tallinna linnavalitsus riigi õlgadele.
 


Tallinna abilinnapea Deniss Boroditš tunnistas, et Pirita teel on tõesti tunda päris tugevalt ebameeldivat haisu, kuid selle tekkepõhjuste kõrvaldamisega peavad tegelema riigiasutused, mitte Tallinna linn. Põhjendusena nimetas ta asjaolu, et meri ja selle põhi kuulub riigile, mistõttu peab ka sealse reostuse kõrvaldama riik.

Tallinna keskkonnaameti keskkonnahoiu osakonna juhtivspetsialisti Ingrid Jakobsoni sõnul on 2008. ja 2009. aastal uuritud, millest tekib merelt tõusev ebameeldiv hais.

«Mõõtmistest selgus, et mere ääres leviva haisu allikas on kaldal paiknev roiskuv vetikavall, mille koostisest põhiosa moodustavad niitvetikad,» selgitas Jakobson. «Niitvetikate vohamine on tingitud Tallinna lahe merevee liiga suurest toitainete sisaldusest.»

Samale tulemusele jõudsid ka Eesti Mereinstituudi teadlased oma 2009. aastal tehtud uuringus, millest selgus, et Kalaranna ja «Russalka» vahelises merealas on toitainete sisaldus kõige suurem ning seetõttu kasvab seal ka ohtralt merevetikaid, mille lained kannavad kiiresti randa, kus need roiskuvad.

Ebameeldiva haisu tugevus sõltub vetikate lagunemise kiirusest, mis omakorda oleneb vee ja õhu soojusest. Jakobsoni sõnul ei kujuta laguained inimeste tervisele ohtu.


Tallinna keskkonnaamet pakub haisust lahtisaamise ühe võimalusena välja, et kevadest kuni hilissügiseste külmadeni tuleks aeg-ajalt kokku korjata surnud vetikad või püüda vetikad juba enne kaldale uhtumist kinni püüda.

See on aga ajutine lahendus, sest vetikad paljunevad soodsatel ilmastikutingimustel kiiresti.
Kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump ütles, et linnaosavalitsus ei ole kunagi «Russalka» kandis merest roiskunud vetikaid kokku korjanud, kuna niisugust kohustust neil pole ja raha selleks ka ei jätkuks.
Teised linnaosad siiski tegelevad probleemiga. Pirita linnaosa vanem Tiit Terik kirjeldas, kuidas paar aastat sattus Merivälja randa «adrupatarei», kust lained roiskuvat adrut enam minema ei uhtunud ja paratamatult tuli koristama hakata. Tänavu ei ole sellist haisukollet leitud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles