Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/04/3580397t1hafdd.jpg)
«... mis on meid saatnud teele ja mida aeg hoiab meeles». See 1970. aastal Eurovisiooni võidu Maltale toonud prantsuse laulja Josiane Grizeau (esinejanimega Séverine) laul «Tänav, pink ja puu» (muusika Jean-Pierre Bourtayre, sõnad Yves Dessca) vallutas 1970ndate aastate algul Heldur Karmo tõlkes ja Heli Läätse esituses eesti publiku südamedki.
On seda mõjutanud siiani. Mõistetav, sest muster on üks ja seesama – igaühe lapsepõlv, mis sadestub tagateadvusesse (mis ilus sõna Toomas Haugilt teadvuse süvakihi tähistamiseks!) hilisemat elu mõjutavate hoiakute, kohavaimu, kogetud traumade või õnnehetkedena. Niisama liigutab meid ju ka Koidula/Türnpu «Meil aiaäärne tänavas».