Kõrged riigilõivud põhiseadusvastased, kuna takistavad eraisikutel oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda, leiab õiguskantsler Indrek Teder, kes teeb täna riigikogule kõrgete riigilõivude ettepaneku kohta ettekande.
Õiguskantsler läheb kõrgete riigilõivude teemal taas parlamendi ette
11. detsember 2014, 08:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Novembris tegi õiguskantsler riigikogule ettepaneku viia riigilõivuseadus põhiseadusega kooskõlla.
Õiguskantsleri sõnul on tal riigi tegevust riigilõivude valdkonnas hinnates jäänud mulje, et põhiseaduses sätestatud õigus minna kohtusse on ära unustatud. «Õigus minna kohtusse on õigusriigi üheks aluspõhimõtteks – see on võimalus vaielda seaduslikult ja kultuurselt, kasutamata omakohut,» selgitas Indrek Teder. Ta lisas, et see õigus on seda olulisem, et selle kaudu ei kindlustata üksnes üksikisiku õiguste kaitsmist, vaid õiguskuulekust ja õiguskorra kehtivust tervikuna.
Tederi hinnangul on mõistetav, et kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks tuleb kohtusse pöördumist teatud piirangutega reguleerida. Samas rõhutas ta, et kohtusse pöördumisele riigilõivu kehtestamise eesmärgiks saab põhiseaduse kohaselt olla üksnes liigse kohtusse pöördumise ärahoidmine.
Riigilõivu ülempiiri mõõdupuuks võiks õiguskantsleri hinnangul olla kohtuasja arutamise keskmine kulu. Justiitsministeeriumi andmetel oli tsiviilasja arutamise keskmine kulu möödunud aastal 851 eurot.
Õiguskantsler Indrek Teder on seega seisukohal, et kohtusse pöördumise õiguse piiramise tõttu on 1000 eurot ületavad riigilõivud põhiseadusvastased. Kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt võib riigilõivu maksimaalne määr tsiviilkohtumenetluses ulatuda täna kuni 10 500 euroni.