ERAMAJAD KORTERMAJADE KATUSTEL. Naabruskond loob hoonele südalinliku ja väärika fooni, mis annab potentsiaali muuta kortermaja piirkonnas veelgi nõutumaks elamispinnaks.
Julged lahendused loovad kinnisvaraturul uut väärtust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna südalinnas Rävala puiestee ja A. Lauteri tänava nurgal asub 1960. aastal valminud tüüpiline stalinistlik kortermaja. Tegemist on 5-korruselise perimetraalse hoonega, mida ümbritseb kolmest küljest tänav: loodest Rävala puiestee, edelast A. Lauteri ja kagust Kauka.
Idast piirab kortermaja hoovi 5-korruseline Rävala parkimismaja, naaberhooneteks on ka EBS-i ärikooli ning välisministeeriumi hoone ja TLÜ akadeemiline raamatukogu.
Uudne tüpoloogia
Fassaadide, ühiste trepikodade ning tehnosüsteemide (küte, vesi, kanal, elekter jm) värskendamine, korrashoid ning remont on suurte kortermajade pidev mureallikas, mis nõuab investeeringuid.
Vahendite saamiseks võib korterühistu koguda korteriomanike käest ühekordselt suurema summa, võtta laenu või näiteks hakata arendajaks ja ehitada välja pööningupinnad, mille müügist tehakse korda ka kogu ülejäänud hoone.
Käesoleval majal ja paljudel sarnastel hoonetel on suhteliselt kõrge viiluga katus, mille all asuv pööninguruum on suure potentsiaaliga. Samas ei loo pelgalt katusekorterite väljaehitamine hoonele piisavalt kaalukat erinevust kinnisvaraturul.
Pakkudes kortermaja katusele eramute ning katusaedade rajamist, saame luua nõudluse teistsuguse glamuurse miljöö ja uutmoodi elamise näol. Uudne tüpoloogia annab eramajast unistavatele, kuid südalinnaeluga harjunud inimestele võimaluse need kaks omavahel ühendada – hea vaade linnale, privaatsus ja väga head valgusolud – kõik see on kesklinna tingimustes pigem erandiks.
Privaatselt varjus
Kortermaja iga trepikoja kohale kerkib üks eramu, seega jõuab eramaja elanik koju mööda kortermaja trepikoda nn kuiva jalaga. Lisaks laheneb võimalik parkimisprobleem, kuna ülemiste eramajade elanikud saavad parkida Rävala parkimismaja ülemisel korrusel ning liikuda sealt katusekorruse eramajade rea hoovipoolses küljes paiknevat kõnniteed mööda koduni. See suurendab kinnisvara väärtust veelgi.
Eramaja rajamine viilkatusega maja peale – ilma maja välimust totaalselt muutmata – on trikiga ülesanne, kuid siiski igati võimalik. Olemasolevad katusesarikad puhastatakse kattest ning nende vahele rajatakse eramajad ja aiad.
Sarikate vahele tekib mahtude ja tühikute rütm, mis tagab igale eramule oma aia, piisava valguse ja avaruse. Kõik lisanduv paigutub seega tagasihoidlikult olemasoleva katusemahu sisse, kahjustamata vana hoone üldmuljet – samas jääb südalinnas paiknev eramaja piirkonnas liikuvate inimeste pilkude eest privaatselt varju.
Arhitekt Must on väljamõeldud tegelaskuju, kes annab kujutluspiltidele hagu ja ammutab inspiratsiooni meid ümbritsevast lagunevast, mahajäetud linnaruumist, julgustades teisigi tegudele.
Pseudonüümi taga tegutsevad viis noort arhitekti: Ott Alver, Alvin Järving, Larissa Kondina, Kaidi Põder ja Mari Rass.