PREMIERE'15: Maarja Tõnisson 'Body Shift Body' + Arolin Raudva 'Dying to Become'
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
PREMIERE'15: Maarja Tõnisson "Body Shift Body" + Arolin Raudva "Dying to Become"
Body Shift Body
Fibrillide tuksudes liiguvad impulsid mööda sidekoe rägastikku. Sise- ja välisruumid kohtuvad. Kas õhk puudutab Sind või Sina puudutad õhku? Kas Ma tulen Sulle lähemale või lähen enesest kaugemale?
Lavastuse lähtepunktiks on keha võime ning liikumine, millel on potentsiaali avardada ja nihutada füüsilist taju ja teadlikkust. Etendus kui multisensoorne üksus, dialoog.
Autor, esitus:
Maarja Tõnisson
Helikujundus:
Nele Suisalu (hääl), Tanel V Kulla (elektroonika)
Lavakujundus:
Kadri Liis Rääk
Kestus:
30'
Esietendus:
18 veebruar 2015 Sõltumatu Tantsu Laval
Produtsent:
Sõltumatu Tantsu Lava
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Folger, Uuskasutuskeskus
Maarja Tõnisson on vabakutseline tantsukunstnik. Ta lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala, õppis Berliini Kunstide Ülikoolis (HZT). Viimasel ajal on ta süvitsi tegelenud somaatiliste treeningute ning improvisatsiooniga. Teda huvitavad keha süsteemid, anatoomiline poeesia ja keha loomulik intelligentsus. Tants ja etenduskunstid on tema jaoks vahend meelte ja emotsioonide vabastamiseks.
Dying to Become
Impulsipõhine olend ahenevas ajendituses.
Laibastumus, terviklik hääbumine.
Iseenese lagunemise mikrotasandil.
Keha sureb, sekund-sekundillt.
Kaduvus loob vabadust.
Laibastumus, terviklik hääbumine.
Iseenese lagunemise mikrotasandil.
Keha sureb, sekund-sekundillt.
Kaduvus loob vabadust.
Lähtepunktiks on vaakumid eksistentsis -
ruumitu ja rusuv tühjus, jäik tuimus ja elutus, illusioon liikumatusest.
Sisemise tungi puudumine: ei ole iha, ei ole vajadust.
Hing lahustub kontekstis: jääb ainult organismi toimemehhanism.
Välised impulsid ei kompenseeri sisemiste puudumist
- automatiseeritud laipkeha liigub ajastatud lõpu suunas.
Elamine on füüsilise ja vaimse puutepinnal tekkinud emotsioonide dünaamika.
Ainuke võimalus ellu ärgata: tõeline surm.
Lõpetatust pole: paisu taga ootab uuenemine.
Iseenese taasloomine. Transformatsioon.
Üksildus on illusioon.
See on mõistmatus ja suutmatus end avatuna hoida.
Üksildus on ühesuunaline liikumine, kunstlik kontseptsioon.
Autor/esitus:
Arolin Raudva
Visuaal:
Hannes Aasamets
Heli:
Henri Hütt
Lava/kostüüm:
Nele Sooväli
Dramaturg:
Tarmo Jüristo
Kestus:
30′
Esietendus:
18 veebruar 2015 Sõltumatu Tantsu Laval
Produtsent:
Sõltumatu Tantsu Lava
Toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Folger, Uuskasutuskeskus
Arolin Raudva. Tantsukunstnik.
Armastab pompöössust, skulpturaalsust.
Viskub ühest äärmusest teise: tegeleb vahutava enese petmise ja lihasse lõikava aususega.
Kaunistuste alt loodab leida üles tõelisi essentse.
Lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala,
õppinud Islandi Kunstide Akadeemias kaasaegset tantsu.
Viimased tööd tantsijana: Ruslan Stepanov “Klapp”, kadrinoormets ja Kadi Maria Vooglaid: "an hour of", Mari-Liis Eskusson “vägisi”.